SUUR ILMAÜLEVAADE ⟩ Mullune ilm pakkus nii põuda kui ka üleujutusi

Tormine ilm tegi Põlvamaal palju pahandust. Torm viis Põlva vallas Suurkülas kortermajalt katuse. Foto: Merle Kivi

Keskkonnaagentuur märgib suures ilmaülevaates, et 2023. aasta kujunes ilmastiku poolest isepäiseks ja vastuoluliseks, pakkudes nii üleujutusi kui põuda, nii vihmasadusid kui päikesepaistet ja eriliselt pikka klimaatilist suve.

Ilmavaatluste osakonna peaspetsialisti Tanel Kallise sõnul oli 2023. kalendriaasta globaalselt kõige soojem mõõteajaloos, samas Eesti piirkonnas jäi aasta selles mõttes natuke tagasihoidlikumaks. Keskmine õhutemperatuur oli Eestis 7,2 kraadi, mis ületab normi 0,8 kraadiga, kuid jagab alates 1922. aastast kuuendat kuni üheksandat kohta. Seevastu jagus Eesti keskmisena 2001,1 tundi päikest – 171 ja pool tundi normist rohkem.

Talv jätkus mullusel kalendriaastal sajuselt ja soojemapoolselt. Jaanuaris oli Eesti keskmine sajuhulk 67 millimeetrit ehk 137 protsenti normist. Alates 1922. aastast on jaanuar veel sajusem olnud vaid üheksal aastal. Seejuures tulid need sademed jaanuarikuus taevast alla nii lume, lörtsi kui ka vihma kujul. Kuu keskpaigaks oli lund jäänud kõigest üksikutesse kohtadesse, kuid kuu teises pooles jagus lumikatet siiski enamikule Eesti mandriosast. see jäi püsima ka kogu veebruarikuu vältel, ainsa erandina Eesti lääneosa, kus olid märksa heitlikumad lumeolud. Tartu maratoni ajal veebruari teises pooles tegi suusaentusiastidele rõõmu 12–34 sentimeetri paksune lumikate.