Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) hinnangul on praegu käes kevadise suurvee kõrgaeg, mida näitavad ka viimased veetaseme mõõtmised.
EMHI: kevadine suurvesi on jõudnud haripunkti
5. aprill 2010, 15:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praeguseks tõuseb veetase nii põhi-, kui ka lisajõgedel. Näiteks Kasari jõe vesi on tõusnud 242 sentimeetrini ja ulatunud 265 meetrit jõe kaldast põllu peale, olles praeguseks saavutanud 2005. aasta jaanuari taseme. Kasari pikaajaline kõrgeim veetase oli 9. aprillil 1932 ja see oli 249 sentimeetrit, teatas keskkonnaministeerium.
Ka Pärnu jõgede veetaseme tõusu tipuni on jäänud 1 sentimeeter. Pärnu jõe kõrgeim näit, 156 sentimeetrit, mõõdeti 1987. aasta 29. aprillil.
Lumi on ära sulanud Valgas, Võrus, Tõraveres, Tuulemäel, Korelas, Taheval. Eriti suur üldine veevaru lumes on Ida-Eestis. Kuna maapind on külmunud, siis jätkub sulavee äravool veekogudesse kraavide ja soode kaudu.
Suurem veetaseme tõus on praegu Põhja-Eesti jõgedel (Keila, Jägala, Lüganuse, Vihterpalu, Loobu) ja Lääne-Eesti jõgedel (Kasari, Pärnu, Navesti ja Riisa). Lõuna-Eesti jõed seevastu hakkavad tasapisi 10-12 sentimeetrit ööpäevas alanema.
EMHI sünoptikud suurt vihma enam ei ennusta, seega hakkab suurvee tipp mööda saama, teatas keskkonnaministeerium.