Putukateadlane: sääski on tänavu piisavalt (1)

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sääski on tänavu rohkem.
Sääski on tänavu rohkem. Foto: Karli Saul

Putukateadlane ja loodusfotograaf Urmas Tartes hindab tänavust aastat sääserohkeks, kuna aprill oli keskmisest soojem ja sajusem.

«Tänavu on sääskedega kõik hästi, neid on piisavalt,» ütles Tartes, kelle sõnul on sääski käesoleval aastal keskmisest rohkem, ent päris sääseuputusest ei tasu siiski rääkida.

Tema sõnul soosis sääskede paljunemist vihmane aprill. «Aprill mõjus sääskede kasvule hästi, sest maha tulnud vihm hoidis lumesulamisvee lombid pikemalt käigus ja seega oli ka sigimispaiku rohkelt,» avas asjatundja tagamaid. Just sellised lombikesed on nende kasvuks ideaalsed.

Aprill oli ka keskmisest soojem. «Sääskedel on eluks vaja vett ja soojust,» rõhutas putukateadlane.

Möödunud aastal oli sääski tema kinnitusel vähem, kuna külmad ilmad kestsid kauem ja sääsed ilmusid välja alles mai lõpus. Tänavu tegutsevad nad aktiivselt juba mai keskpaigast.

Ent kas mõnes kohas Eestis võib neid ka vähem olla? «Kui juhtub, et mõni piirkond on pikalt põuane olnud ehk kevadel pole üldse vihma tulnud, siis seal neid ei ole, kuid üldiselt on neid siiski kõikjal,» nentis Tartes.

Viimastel nädalatel on meil ilmad küll võrdlemisi kuivad olnud, kuid metsasääskede elu see kuigi palju ei mõjuta. «Nad on juba koorunud ja sääseliste valmikud tegutsevad - nende elu läheb loomulikku rada pidi edasi,» ütles Tartes, «aga kui kuiv aeg veel pikalt kestab, võib see sääskede arvukust hiljem suve keskpaigas pisut mõjutada».

Jaaniaja järel rahulikum

Suurem sääserohkus kestab umbes kuu aega. «Nagu ikka, kestab sääserohke aeg jaaniajani ja pärast seda jääb natuke rahulikumaks, ehkki päris ära nad siiski ei kao,» sõnas putukateadlane.

Suvistel väliüritustel tasub sääsetõrjevahendid aga lähedal hoida. «Kuid ei maksa ka paaniliselt hakata endale sääsetõrjevahendit peale piserdama - kõik sõltub olukorrast,» toonitas Tartes, märkides, et rahva hulgas on sääskedega lihtsam.

«Kui on näiteks metsa minek ja koos on suurem grupp, siis sääsed hajuvad ja neid peaaegu ei märka. Mul on endalgi selliseid kogemusi olnud, et suure grupiga kuskil metsas olles ei pane teisi tähelegi, aga kui sinna samma kohta üksi jään, lendavad järsku kõik mulle peale,» rääkis ta.

Loe lisaks:

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles