Looduspilt: lugeja tabas öisest taevast võimsad valgussambad

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgussambad tekivad valguse peegeldumisel jääkristallidest edasi.
Valgussambad tekivad valguse peegeldumisel jääkristallidest edasi. Foto: Susanna Vain

Lugeja saatis Postimehe toimetusse detsembri lõpus Jõgevamaal Sadalas tehtud pildid kaunitest valgussammastest.

Susanna Vain nägi 28. detsembri öösel Sadalas väga omapärast vaatepilti. «Nimelt kerkisid umbes kella 12 paiku öösel taevasse kaks võimsat valgussammast. Jäi mulje, nagu oleks väga võimas prožektor valgustanud maapinnalt taevast. See anomaalia kestis umbes poolteist tundi,» rääkis ta Postimees.ee´le.

Vain püüdis nähtule internetist vastus leida ja avastas artikli, mis rääkis valgussammastest.

Ilmahuviline Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna geograafiatudeng Jüri Kamenik kinnitas Postimees.ee´le, et tegemist oli tõepoolest halonähtuste alla kuuluvate valgussammastega. Kameniku sõnul tekivad halod siis, kui valgus läbib jääkristalle ning murdub, kuid on ka üks erand: sambad.

Erinevalt ülejäänud halonähtustest tekivad sambad Kameniku sõnul vaid valguse peegeldumisel edasi, enamasti jääkristallide ala-, harvem ülapinnalt, mistõttu võtab nähtus selle all oleva valgusallika värvi ehk teisisõnu valguse värvus ei muutu. Samuti saavad sambad ilmatarga sõnul tekkida liitkristallide, näiteks lumehelveste puhul.

Sambaid võib näha nii talvel kui ka suvel - viimasel juhul on sammaste tekkimise põhjuseks kiudpilved, mis koosnevad samuti jääkristallidest.

Talvel aga võib sambaid sageli näha külma ilmaga auto- ja linnatulede kohal. Sellegi halotüübi puhul saab Kameniku väitel ennustada ilma: külm annab järele, kuna jääkristallid pärinevad pilvedest, need aga omakorda takistavad edasist jahtumist.

«Kui sammas tekib hommikul päikese kohale, võib oodata lumesadu ja isegi tuisku. Enne lumesadu langeb pilvedest sageli jääkristalle, mida me ei pane tähele, kuid päikesesammas annab nende olemasolust siiski tunnistust,» rääkis ta.

Valgussamba laius ja kõrgus sõltub Kameniku sõnul vaatleja asukohast, valgusallikast, jääkristallide suurusest, hulgast, asukohast ja orienteeritusest - mida väiksemad on jääkristallid ja suurem orienteeritus, seda kitsamad on sambad.

«Kui on väga palju peeneid jääkristalle, siis on sambad kitsad ja tihti ka kõrged, kuid kui langeb üsna suuri jääkristalle ja neid pole väga palju, siis on sambad enamasti üsna lühikesed, laiad ja vähemärgatavad,» rääkis Kamenik.

Märksõnad

Tagasi üles