Ministeerium: Läänemeri on võõrliikidele väga tundlik

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ümarmudil.

FOTO: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi tõdes, et Läänemerre jõudvate võõrliikide hulk on suurenenud ning olukord on murettekitav, sest Läänemeri on võõrliikidele väga tundlik.

Tartu Ülikooli mereökoloogia juhtivteadur Jonne Kotta rääkis eile ETV saates «Terevisioon», et Läänemerd on tabanud hoogne võõrliikide invasioon, mille tulemused on ettearvamatud.

Ka keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi tõdes, et Läänemerre jõudvate võõrliikide hulk on suurenenud, kuid seda ei saa imeks panna maailmas, kus ka kaubandus ja inimeste liikumine järjest suureneb – võõrliik on oma definitsioonilt ju inimtegevusega uude paika liikunud liik.

«Kindlasti ei ole see probleem vaid Läänemerekeskne,» kinnitas Linnamägi. «Nii erinevad veekeskkonnad kui maismaaelupaigad näitavad võõrliikide invasiooni tõusutrende.»

Võõrliigid satuvad siia peamiselt meretranspordiga (laevakeredele kinnitunult, ballastvees ja setetes). Samuti on võimalikuks allikaks akvaariumist lahti lastud loomad ja taimed.

Spetsialisti sõnul on olukord murettekitav.

«Läänemeri on suhteliselt noor meri ja ei ole väga liigirikas, siinne keskkond on võõrliikidele väga tundlik,» selgitas ta. «Kahjuks on avatud veekeskkonnas võõrliikide vastu võitlemine äärmiselt raske.»

Läänemere tuntumate võõrliikidena võib välja tuua hõbekogre, ümarmudila aga ka muutliku rändkarbi ja liiva uurikkarbi.

«Näiteks 2011. esmakordselt Eesti vetest leitud harrise mudakrabi on kohati väga arvukas ja oma levikukohas on ta selgrootutele oluliseks kiskjaks,» seletas Linnamägi. «Toimuvad muutused ja nende põhjused ei ole alati selged ja vajavad täpset uurimist. Sellega tegelevad Eestis TÜ Mereinstituudi teadlased.»

Küsimusele, mida võõrliikide invasiooni vastu ära tehakse, vastas Linnamägi, et võimaluste piires tehakse võõrliikide- ja kalastiku- ja muud mereseiret, mis annab ülevaate mere seisukorrast.

Suuremaks meetmeks on ballastvete konventsiooni rakendamise ettevalmistamine Läänemere riikides, mille eesmärk on merekeskkonna kaitse laevade ballastvete kaudu edasi kanduda võivate võõrliikide eest.

«Konventsioon seab rea nõudeid laevadele ballastvete käitlemise korraldamiseks selliselt, et võõrliigid ei satuks Läänemerre,» täpsustas ta. «Vastavalt rahvusvahelistele lepetele peavad juba alates 2008. aastast Läänemerre sisenevad laevad ballastvee vahetama Põhjameres ettenähtud aladel.»

Tagasi üles