Kuum ja vihmane ilm võib tuua Eestisse keeristormid

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tromb.
Tromb. Foto: SCANPIX

Kui ilm läheb soojemaks ja niiskust tuleb juurde, siis võivad areneda tugevad äikesepilved ja nende all võib alati oodata nii rahet, tugevaid tuulepuhanguid kui ka trombe ehk tornaadosid, rääkis klimatoloog Ain Kallis Postimehele. Ka EMHI peab trombide teket võimalikuks.

«Neid esineb Eestis igal aastal üks kuni kolm,» sõnas Kallis. «Aga näiteks päris sarnasel 1998. aastal, kui samuti oli suvi alguses kaunis jahe, kuid niiske ja pärast läks soojemaks, siis oli meil umbes 25 tugevat keerist, mis tegid ka palju pahandust.»

Seetõttu võiks Kallise sõnul igaks juhuks keeristeks valmis olla. Ka Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut teatas, et laupäeva õhtust kuni teisipäevani on oodata tugevat äikest, millega võib kaasneda tugev vihm, rahe ja ägedad tuulepuhangud, võimalik on trombide teke. Samas peaks ilm soe olema - pühapäevaks lubatakse kohati kuni 29 kraadi.

«Juba praegu on vesipükse meie lahtedel ja merel nähtud üpris mitmeid ja samuti on ka lehterpilvi nähtud nii möödunud nädalal Elva lähedal kui Rakveres ja mujalgi,» rääkis Kallis. «Lehterpilveks nimetatakse sellist lonti taevast, mis maani ei ulatu. Kui ta juba hakkab imema maast igasugust tolmu ja prahti, siis ta on tõeline tornaado ehk tromb.»

«Õnneks ei ole need keerised nii tugevad nagu mujal maailmas,» lausus ta. «Eestis on keeristorm küll inimesi tapnud teadaolevalt alates 19. sajandist kuni 2000. aastani, kui Rakveres tappis õhus lendav palk mehe.»

Ta lisas, et Ameerikas võivad keeristormid esineda 4-5 skaala ulatuses, aga meil jäävad nad 0-3 vahele. Tavalised on 0-1.

Selliseid pisemaid pahandusi, kus torm tõstab inimesi, koeri ja hobuseid ühest kohast teise, liigutab majadelt katuseid ja murrab puid, võib klimatoloogi sõnul iga äikesetormiga oodata. Siis võib esineda nii tugevaid tuulepuhanguid kui keeriseid, mida võib liigitada trombide alla.

Statistiliselt esineb keeristorme kõige rohkem Kagu- ja Ida-Eestis Valgast kuni Mustveeni.

«Samas on neid olnud ka Tallinna lähedal,» teadis Kallis. «Näiteks 1967. aastal tõstis keeristorm Laagris ühe vaguni rööbastelt ära.»

Keeristormide esinemise oht kestab nii kaua, kuni püsivad kuumad ilmad. Ka külma ja kuuma õhumassi piiril võib neid esineda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles