ilmajaam.ee -
Kevad paneb karud liikuma.
1/1

Kevad paneb karud liikuma.

foto: Arvo Meeks/Valgamaalane

foto
//f12.pmo.ee/0UFnKod1uDdqUbS8M5K2StmAYRc=/200x200/filters:focal(396x19:706x433)/nginx/o/2017/03/13/6446137t1hac4d.jpg
//f12.pmo.ee/P-oCr-B49u6iHSi7KsKS_5jg4wI=/566x0/nginx/o/2017/03/13/6446137t1hac4d.jpg
Kevad paneb karud liikuma.
Arvo Meeks/Valgamaalane

Karude jooksuaeg on juba täies hoos

18.05.2017 19:19

Pikalt vindunud kevad ajas näljased karud tavalisest rohkem liikvele ning muidu alles mai keskpaiku algav jooksuaegki on juba mõnda aega kestnud. Seetõttu on praegu suur võimalus mõne mesikäpaga kohtuda ja seda isegi päevasel ajal.

Viimasel ajal on siin-seal tulnud teateid nii linnas kui majapidamiste läheduses nähtud karudest. Alles teisipäeva pärastlõunal tatsas karu Kunda linna staadioni läheduses. Kolmapäeva õhtul jäi aga teele seiklema sattunud mõmm Jõgevamaal Uhmardu külas auto ette, kuid pääses õnneks eluga ja jooksis metsa.

Selgitus sellele on lihtne. «Alanud on karude jooksuaeg,» ütles keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Peep Männil, miks muidu öise eluviisiga karusid tavapärasest rohkem, inimestele lähemal ja ka päevasel ajal kohata võib. Autojuhtidel soovitab Männil praegu eriti ettevaatlik olla, eriti just hämaral ajal.

«Eks see tänavune kevad ole üldse eriline,» tõdes asjatundja, et talv oli pehme ja karud ärkasid juba varakult talveunest. Samal ajal hoidis aga külm kevad nende taimse toidulaua kesise. Nii on näljased karud sattunud luusima ka üsna majapidamiste lähedusse. «Toidupuuduse tõttu on tänavusel kevadel ka mesitarude lõhkumine natuke suurem kui tavaliselt,» teadis Männil rääkida.

Ent karude suure liikuvuse taga on teisigi põhjusi. «Nad on harjunud kevaditi saama toitu ka jahimeestelt, kes on aastaid intensiivselt metssigu söötnud. Aga seoses sigade Aafrika katku ja selle leviku piiramisega on riigi poolt sätestatud piirangud, et jahimehed ei või enam näiteks kuhjade viisi vilja metsa viia. Ehk siis söödakohti on vähem ja seegi paneb karusid rohkem toitu otsima,» rääkis Männil. «Seakatku tõttu on väheseks jäänud ka metssigu, kes olid samuti karudele mingil määral kevadine toit.»

Pojad alustamas iseseisvat elu

Praegu peaks karudele juba toitu jaguma, ent käimas on tavalisest varem alanud jooksuaeg. Juba mõnda aega on nähtud vaid jooksuajal kohtuvaid emaseid-isaseid karusid paaris. Üldiselt kestab see periood mai keskpaigast juuni keskpaigani. 

Lisaks teineteist otsivatele isa- ja emakarudele on praegu aktiivsed ka kuni pooleteistaastased äsja emast lahku läinud karupojad, kes on alustamas iseseisvat elu. Nad on jäänud omapäi ja rändavad esimest korda emata. Suure tõenäosusega võibki praegu kohata eelkõige karupoegi, kes on julged ega taju ohte. Samuti ei kujuta nad mingit ohtu inimestele.

«Kindlasti ei pea pelgama ka täiskasvanud karusid, kes on oma jooksuaja tegevustega niivõrd ametis, et ei pane inimesi üldse tähelegi. Nende tähelepanu on kontsentreeritud partnerile, mistõttu võivad nad sattuda inimeste lähedalt mööda jooksma,» märkis Männil.

Ta lisas, et viimasel viiel aastal ei ole karude arvukus Eestis tõusnud. Meie metsades elab kokku 650–700 karu, kõige rohkem on neid Virumaal ja Jõgevamaal. Karude talveuinak algab tavaliselt novembris ja kestab märtsi-aprillini. Täiskasvanud karu kaal võib ületada 200 kilogrammi. 

Jaga |
Saada sõbrale
Saada sõbrale
Sinu nimi: Sõbra nimi:
Sinu meiliaadress: Sõbra meiliaadress:
SAADA SÕBRALE
E-MAIL SAADETUD
SIDUSTEEMADE KATALOOGID
KOMMENTEERI

NB! Vaata kommenteerimise tingimusi.
Soovin moderaatoriks kandideerida
Ilm linnades
Ilmajaam.ee Facebookis