Inimesed on rahvusvahelise valge-toonekurgede loenduse esimese kahe kuu jooksul andnud veebirakenduse kaudu teada juba 1600 kurepesa asukoha ning praeguste andmete põhjal on valge-toonekurgede pesades tänavu haruldaselt palju poegi.
Uuring: valge-toonekurgede pesades on haruldaselt palju poegi
30. juuni 2014, 19:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esialgsete andmete põhjal tundub, et tänavu on toonekurgedel hea aasta» ütles täna BNSile Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) valge-toonekure projekti koordinaator Margus Ots. «Teatatud on õige mitmest neljapojalisest pesakonnast ja ise olen leidnud ka ühe viiepojalise pesakonna. Halvematel aastatel leitakse vaid üksikuid neljapojalisi pesakondasid ja viiepojalisi ei leidugi. Tavaliselt kasvab valge-toonekurgedel lennuvõimeliseks kaks või kolm poega, harvemini üks või neli poega.»
EOÜ kutsub kõiki linnuhuvilisi jätkuvalt appi valge-toonekurgede pesi loendama. «Tegemist on EOÜ ühe pikaajalisema seireprojektiga, mille tarbeks on valminud lihtne ning kõigile hõlpsasti kasutatav veebirakendus. Selle abil saab kaardile märkida pesa asukoha ning jooksvalt lisada andmeid pesas toimuva kohta,» lausus Ots.
Uus rakendus on loodud seoses tänavu toimuva rahvusvahelise valge-toonekure loendusega, mis hõlmab kogu liigi levilat ja mida korraldatakse iga kümne aasta järel.
«Eelmine sajand valge-toonekurele kõige edukam ei olnud. Liigi arvukus oli kiirelt langemas ja 1984. aasta rahvusvahelise loenduse tulemuste põhjal ennustati valge-toonekurele Lääne- ja Kesk-Euroopas juba õige kurba saatust,» rääkis Ots.
«Aga tänu laiaulatuslike kaitsemeetmete rakendamisele nii pesitsusaladel, kui ka rändepeatuspaikades ja talvitusaladel, hakkas toonekurgede arvukus möödunud sajandi viimasel kümnendil taas tõusma. Järjekordne rahvusvaheline loendus näitab, kas halvad ajad on valge-toonekure jaoks möödanik,» lisas ta.
Eestis on valge-toonekurg uustulnuk. Esimene pesa leiti Eestist 1841. aastal Võrumaalt Vastseliina lossi varemetelt ja püsiv asurkond on siin 20. sajandi alguseks. «Eestis on valge-toonekurgede arvukus pidevalt kasvanud ja viimastel aastatel arvati meil pesitsevat juba 4000-5000 paari. Samas võib viimaste aastate lünklike andmete põhjal oletada, et arvukuse tõus on peatunud või siis ei ole enam vähemalt nii kiire, kui see oli möödunud sajandi lõpukümnendil,» rääkis Ots.
«Täpsema arvukushinnangu saamiseks korraldame tänavu viis korda viie kilomeetri suuruses sajakonnas ruudus täpsed kaardistamised. Loenduse tulemusena saame suve lõpuks selgust, kui palju meil valge-toonekurgesid tegelikult pesitseb.»
Ots lisas, et praegu on kätte jõudnud aeg, kui toonekurgede pojad on ennast pesas püsti ajanud ja saab nende arvu üle vaadata. Valge-toonekure veebirakenduse kaudu saab iga linnuhuviline pesade juurde ka poegade arvu andmed lisada.
Valge-toonekure loendust toetab lisaks EOÜ-le ka Keskkonnainvesteeringute Keskus.