Majanduse taastumine toob kaasa õhusaaste

Kütteperioodi alguses kasvab Eestis ka õhusaaste. Foto: Margus Ansu

Mida enam masust taastume, seda saastatumaks muutub meie linnade õhk, tuvastasid Eesti õhukvaliteeti uurinud teadlased.

Niisuguse seose toob esile värskelt valminud linnade välisõhu analüüs, mille tarbeks mõõtis keskkonnauuringute keskus läinud aasta teises pooles õhusaastet 22s Eesti paigas.

Kaks mobiilset mõõtebussi ja teisaldatavad konteinerid jälgisid iga linna ühe nädala jooksul. Keskne uurimisküsimus oli, kas süsinik-, lämmastik- ja vääveloksiidide, mikroosakeste ning raskemetallide tase jääb normi piiresse.

Selgus, et Kesk-Euroopaga võrreldes võime kergemini hingata, sest sealsete tiheasustusalade keskmised aastased saastenäitajad on meie omadest 1,5–2 korda suuremad. «Meie probleem on aga liiklus ja kütteperiood,» nentis Eesti Maaülikooli teadlane ja keskkonnauuringute keskuse ekspert Marek Maasikmets.  

Nimelt kõigub Eesti õhukvaliteet hooajati suuresti. Järsult halveneb see kohe kütteperioodi alguses, kui põlemisgaaside osakaal katlamajade ja eramute küttekollete mõjul kasvab. Teistsugust laadi õhusaaste suureneb kevadel, mil talve jooksul naastrehvide toimel teele kogunenud mikroosakesed maapinna kuivades lenduvad.

Tööstusliku tootmise ja kütuste põletamise käigus õhku paiskuvat niklit oli lubatust kuni poole võrra enam Valga, Pärnu, Paldiski, Tamsalu,  Püssi, Jõhvi ja Tartu õhus. Pärnus oli selle põhjuseks tihe liiklus, kuid Valgas jäi saasteallikas ebaselgeks.

Samuti põlemisel tekkivat benso(a)püreeni leiti lubatust enam Ida-Virumaa linnades, Valgas, Türil, Raplas, Rakveres, Kundas ja Tartus. Tõsi, nädalase uuringu tulemused ei tähenda veel, et õhk neis paigus oleks saastatud aasta ringi. Küll aga kehtib seaduspära: õhk on tervistkahjustavam seal, kus on tihe autoliiklus, palju küttekoldeid ja tööstusettevõtteid ning kus on takistatud loomulik õhu liikumine.

Üks selline paik on Tartu. «Tallinna pluss on see, et see asub mere ääres. Kui vaatame Tartut, siis seal on talvel ebasoodsaid tingimusi oluliselt rohkem: linn asub ürgoru põhjas ja õhuvahetus ei ole hea,» analüüsis Maasikmets.  

2006. aastal liikluse ja õhusaaste poolest kurikuulsaks saanud Liivalaia tänaval Tallinnas on õhk praegu aga normi piires. «Masuga vähenes autoliiklus ja saaste vähenes märkimisväärselt. Nüüd, kui masust hakatakse üle saama, on saastatuse tase taas tõusuteel,» nentis Maasikmets.

Eelkõige kannatab neis piirkondades elavate inimeste tervis. Tartu Ülikooli teadlased leidsid tänavu, et liiklusest tekkivad ülipeened osakesed õhus põhjustavad hinnanguliselt 600 varajast surma aastas. Keskmiselt lühendab õhusaaste Eesti inimeste eluiga poole aasta võrra.

Naastrehve ei saa me liiklusohutuse hinnaga keelustada, küll aga vähendada põletamisel eralduvate osakeste hulka. «Eestil oleks võimalik palju ära teha kodumajapidamistes. Näiteks võiks hakata riiklikult toetama vanade ebaefektiivsete küttekollete väljavahetamist,» pakkus Maasikmets.