Austraalia idarannikul asuv Suur Vallrahu on 27 aastaga kaotanud tormide, meritähtede ja haiguste tõttu poole oma korallstruktuurist, selgus täna avaldatud teadusuuringust.
Suur Vallrahu on kahanenud poole võrra
2. oktoober 2012, 10:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige enam kahjustusi – 48 protsenti – on põhjustanud võimsad troopilised tsüklonid, millele järgnevad 42 protsendiga meritähed, kes vallrahu ehitavatest korallpolüüpidest toituvad.
Kahel korral, 1998. ja 2002. aastal, tabas vallrahu pleekimine – maailmamerede soojenemisest põhjustatud korallide haigus, mille tagajärjel kahanes selle UNESCO maailmapärandisse kantud orgaaniline moodustis kümme protsenti.
Austraalia mereteadlaste sõnul vallrahu hävimine jätkub ja 2022. aastaks võib see korallide süsteem olla tänasega võrreldes kahanenud veel poole võrra.
Uuringu autori Hugh Sweatmani suudavad korallid taastuda, kuid selleks kulub kümme-kakskümmend aastat. Hiljutiste vapustuste vaheline intervall on olnud aga liiga lühike.
Teadlaste sõnul pole torme ja pleekimist võimalik peatada, mistõttu tuleks keskenduda meritähtede populatsiooni tõkestamisele.