/nginx/o/2012/10/01/1349114t1h9f9c.jpg)
Möödunud septembrikuu oli varasemate aastatega võrreldes soojem, ent märkimisväärselt vihmasem kui tavalised mihklikuud, selgus Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kokkuvõttest.
September oli erakordselt sajune
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sademeid oli möödunud kuu jooksul Eestis keskmiselt 85 mm, mis on paljuaastasest keskmisest - 68 mm – märksa rohkem. Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 38 mm, mis sadas maha 24. septembril Kundas.
«Meri on alles soe, aga õhk juba külm. Merelt tuleb mandrile peale sooja niiskust ja see põhjustabki suuri sadusid,» põhjendas EMHI ilmavaatluste osakonna juht Miina Krabbi.
«Vihmasemad olid üldse põhjarannik, Loode-Eesti ja saared,» ütles Krabbi.
Näiteks Harkus sadas sügiskuu kokkuvõttes vihma 132 mm, sealne varasem septembrikuine rekord pärineb 1987. aastast, mil kokku sadas 181 mm vihma. Palju vihma sadas ka Heltermaal, kus kuu peale kokku mõõdeti vihma 145 mm. See jääb vaid ühe millimeetriga alla sealsele sajukogusele 2001. septembris.
Septembris oli Eesti keskmine õhutemperatuur 12,8 kraadi, kui paljuaastane keskmine on olnud 10,9 kraadi. Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 12. septembril Narva-Jõesuus 24,7 kraadi ning miinimumiks 2,0 kraadi 10. septembril Jõgeval.
Päikest paistis aga tavalisest vähem - Eesti keskmiseks mõõdeti 114 tundi päikesepaistet, kui paljuaastane keskmine septembris on 146 tundi.