Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) katsetab esimest korda üle Eesti sügisest metsaistutust. Viies Lõuna-Eesti maakonnas läheb mulda 150 000 kuusetaime, RMK kolmes regioonis kokku 800 000 taime.
Riigimetsas käib sügisistutus
14. september 2012, 11:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RMK kaguregiooni metsakasvataja Koit Kraav korraldas eile hommikul Räpina puukoolist kohale jõudnud enam kui
18 000 taime mahalaadimist Kambja vallas Ivaste küla riigimetsas. Koos abilistega vinnas ta furgoonveokist kuue langi serva maha 121 mahukat plastkotti, igas umbes 150 taime.
«Enne raiet kasvas siin segamets: rohkelt kuuske, vähem haaba ja kaske ning ühel tükil ka mändi,» kirjeldas Kraav. «Taotlus on, et tulevikus kasvaks siin sarnase kooslusega mets. Kask ja haab tulevad nagunii lisaks looduslikult, sekka ka mõni mänd.»
Kogemust napilt
Koit Kraav kahmas kotist peotäie kuusetaimi ning arvas, et istutajate töö tuleb kaunis mugav, sest ülearu pikki ripnevaid narmasjuuri, mida tuleks enne auku torkamist ära naksata, vähemalt kolmandikul taimedest polnudki. Kevaditi on seda lisatööd rohkem.
Istutajaid, nii RMK enda töölisi kui ka ajutist abijõudu, rehkendas Kraav kokku üle kümne. Ta arvas, et kolme-nelja päevaga on töö tehtud. Kraavi sõnul istutab käbe ja vilunud inimene labidaga 500 ja enamgi paljasjuurset taime päevas, aga ka 300 tükki on rahuldav tulemus.
«Kui tuleb pikk ja soe sügis, pole enne talve juurdumisega probleeme,» arvas Kraav. «Kui hea tulemuse saame, on keeruline ennustada, sest varasemat kogemust meil pole.»
Lähiminevikust teadis Kraav nimetada Arco Vara edukat potikuuseistutust 6-7 aastat tagasi.
RMK kaguregiooni metsakasvatusjuht Indrek Karolin märkis, et väga vähesel määral tehti nüüdseis riigimetsades sügisistutust juba nõukogude ajal, mõnes metskonnas ka pärast Eesti taasiseseisvumist.
«Nende istutuste tulemusi ei oska ma kommenteerida. Analüüse selle kohta tehtud pole,» tunnistas Karolin.
Siiski oli Karolin kindel, et sügisistutust soosib mulla piisav niiskus. Aprillis algavate ning juunis lõppevate kevadistutuste käigus selgub pahatihti, et istutuse tagumises otsas on muld juba väga kuiv.
«Kui mais on palavad ilmad, võib puu jääda põdema ja esimesel aastal ei pruugi juurdekasvu tullagi,» selgitas Karolin. «Kui taim sügisel juurduda jõuab, jääb šokk ära ning taim hakkab kohe jõudsalt kasvama.»
Sügisistutust proovib RMK ka seepärast, et taimeaedade koormust pisut hajutada.
Kevadel rohkem töökäsi
Tänavu kevadel istutati riigimetsa kokku 16,5 miljonit taime, sellest Põlva, Võru, Valga, Tartu ja Jõgeva maakonda hõlmavas RMK kaguregioonis 4,5 miljonit. Karolin arvas, et kui sügisistutuse tulemused kujunevad heaks, võib proportsioon sügise kasuks muutuda.
Kevadistutus jääb aga nii või naa põhiliseks, sest tänu üleüldisele raierahule on siis riigimetsakeskusel lahedamalt tööjõudu võtta. Praegu on paljud töölised rakkes metsakultuuride hooldamisega.
RMK istutus
• Tänavu kevadel istutati Eesti riigimetsa kokku 16,5 miljonit taime, sellest kaguregioonis 4,5 miljonit taime.
• Septembrikuus istutatakse riigimetsa kokku 800 000 taime, sellest kaguregioonis 150 000 taime.
Allikas: RMK