Maailmaruumist Maale kukkuvale kosmilisele kehale nime andmise traditsiooni järgides on Eesti teaduste akadeemia meteoriitikakomisjon teinud otsuse nimetada hiljutine tulnukas Mustla järgi.
Teadlased ristisid kosmilise keha Mustla boliidiks
19. märts 2009, 10:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud laupäeva hilisõhtul nägi osa Tarvastu valla elanikke taeva valgeks löönud teravat sähvatust ning kuulis mürinat ja piksest valjemat pauku, mis pani majaseinad värisema. Enamik nähtust puudutavat infot jõudis avalikkuse ette just Mustla kandist.
Hiljem ilmnes, et sama oli kogetud mujalgi. Näiteks Kolga-Jaani elanik Avo Jürgenson ütles, et pauk pani majal aknaklaasid klirisema. Kolm valgustatud toas olnud inimest sähvatust ei märganud.
Jürgenson lisas, et tema hinnangul kostis heli lõuna poolt ehk siis Mustla kandist. Mustla ja Kolga-Jaani asuvad teineteisest linnulennult veidi enam kui 30 kilomeetri kaugusel.
Internetikommentaaride põhjal oli valgust märgatud kaugemalgi, näiteks Tartus. Võrtsjärve ääres maakodus boliidi lendu näinud arheoloog Tanel Moor teatas meteoriitikakomisjonile taevase keha liikumissuuna: idast läände.
Kindlasti oli see boliid
Meteoriitikakomisjoni teadussekretär, geoloog Reet Tiirmaa on pärast pealtnägijate kirjeldusi kindel, et tegu oli suure ja heleda meteoori ehk boliidiga, mitte inimese tekitatud kosmilise prahiga.
Boliid on teisisõnu suur ja Veenusest heledam meteoorkeha. Maale kukkunud, kannab meteoorkeha nimetust meteoriit.
«Vastavalt kohale, kus meteoorkeha lendu kõige rohkem nähti ning kirjeldati, saab see ka nime,» märkis Tiirmaa. «Kõnealusel juhul nimetasime selle kosmilise keha Mustla boliidiks.»
Pealtnägijate kirjelduste järgi võib hinnata, et boliid tuli Tartu poolt ja lendas Mustla kohalt või veel rohkem lõuna poolt edasi läände.
Boliidi äärmiselt valju lendu arvestades on Tiirmaa sõnul ülimalt tõenäoline, et see kosmosest pärit tulnukas prantsatas Eestisse. Kas boliidi lend rauges Viljandimaal või jõudis see Pärnumaale välja, ei tea Tiirmaa pakkuda. Ei saa välistada ka seda, et meteoorkeha maandus hoopiski Lätis.
«Nüüd oleks tarvis määrata kõige läänepoolsem koht, kus boliidi lendu märgati ja kuuldi,» lausus ta. «Seal tuleks alustada otsinguid. Nii suur meteoorkeha lõi kindlasti märgatava lehtri. Umbkaudselt hinnates võib lehtri läbimõõt ulatuda kümne meetrini, kuid kõik sõltub boliidi langemise kiirusest, kaldenurgast ja pinnasest.»
Kas õnn naeratab
Nagu Reet Tiirmaa nentis, oleks väga kahju, kui boliid kadus jäljetult mõnda järve. Praegu, kui väiksemaid veekogusid kaanetab jää, oleks purunenud katte järgi võimalik kukkumise kohta tuvastada.
Viimane kord, kui Eestis meteoorkeha langemise järel ka meteoriiditükke leiti, oli 1872. aastal Paide kandis Tännassilmas. Kui nüüd suudetaks avastada Mustla boliidi kukkumise koht, saaks 137 aastat väldanud vaheaeg mööda.
«Kui leiaksime Mustla boliidi jäänused ehk meteoriiditükid, oleks see haruldane õnn,» lisas Tiirmaa.
Meteoriite, mille mass ületab ühe kilogrammi, langeb Maale aasta jooksul tuhande ümber ehk keskmiselt kolm ööpäevas, väiksemaid veel sagedamini. Suurem osa meteoriite kukub ookeani, kõrbesse või mujale väheasustatud piirkonda ning jääb märkamata ja leidmata.
KONTAKT
Eesti teaduste akadeemia meteoriitikakomisjon ootab boliidi
nägijate ja kuuljate kirjeldusi.
• Komisjoni teadussekretär Reet Tiirmaa palub endale helistada telefonil 528 7997 või saata e-kirja aadressil
reetmaa@hot.ee.