Järvseljal leiti Eesti kõrgeimad puud

Esimesse klassi minev Järvselja poiss Heivo Puusepp kõrgeima kuuse jämedust mõõtmas. Foto: Priit Kask

Eesti Maaülikooli üliõpilased Triin Alatalo ja Koit Viliberg kaitsesid juunis bakalaureusetöö, mis käsitles Järvselja kõrgete puude mõõtmeid ja nende kasvukohti, ja just sealt leiti mitu Eesti kõrgeimat puud.

Lisaks varem teadaolevatele Eesti kõrgeimale kuusele (43,1 m, diameeter 71,7 cm), arukasele (36,0 m, diameeter 64 cm), männile (46,6 m, diameeter 67 cm ja harilikule haavale (40,8 m, diameeter 53 cm) leidsid üliõpilased Järvselja metsadest ka teadaolevalt Eesti kõrgeima sookase (27,6 m, diameeter 54 cm), valge lepa (31m, diameeter 32 cm), musta lepa (33,3 m, diameeter 63 cm) ja hariliku  saare (35,2 m, diameeter 60,5 cm).

Senine Hendrik Relve poolt mõõdetud kõrgeim must lepp (34 m kvartalil 242 er 5) ja kadakas (14 m, Ahunapalu kalmistul) on hävinenud.

Järvseljal mõõdetud harilik pärn (34,5 mm, diameeter 60 cm) jääb Relve poolt 2003. aastal mõõdetud kõrgeimale pärnale Partsis (35 m) ainult poole meetriga alla.

Üliõpilaste arvates on puud saavutanud sellised mõõtmed tänu sobivatele kasvukohtadele. Puud on saanud segamatult kasvada väga kõrge vanuseni, sest nende kasvukohti on pika aja jooksul kaitstud.

Kõrgeima kuuse vanus on 250 aastat, männi vanus on 230 aastat, arukase, pärna, musta lepa ja saare vanus 140 aastat, sookase vanus 120 aastat, haava vanus 90 aastat ja valge lepa vanus 70 aastat.

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on tänaseks kõrgeimate puude leidmiseks paigaldanud suunaviidad ja puude juurde ka infotahvlid.

Kuna kõrgeim saar ja must lepp ja kõrge pärn paiknevad Järvselja looduskaitseala sihtkaitsevööndis, kus inimeste viibimine on keelatud, siis nende juurde suunaviidad ei juhata.