/nginx/o/2009/03/13/147918t1h5768.jpg)
Lõppeva talve jääolud olid iseloomulikud soojale talvetüübile
Sooja talve merejää taandub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tihedama ajujää maksimaalne levik Soome lahe avaosas ulatus 2. märtsil Mohni saare meridiaanini, hõredam jää triivis sel päeval kuni Helsingi majaka meridiaanini, vahendas EMHI prognoos.
Piki Soome lahe lõunarannikut jääd tänavu talvel ei ilmunud, väljaarvatud Narva ja Kunda lahes, kus kalda lähedal esineb vähesel hulgal jäätükke ning jää algliike tänaseni. Narva ja Kunda laht vabanevad jääst lõplikult märtsi III dekaadil. Väinameri oli tänavu talvel kinnisjääga kaetud osaliselt.
Kinnisjääd esines nähtava horisondi piires: Heltermaa sadama lähistel 6 - 23. veebruarini, maksimaalne jääpaksus ulatus 14-16 cm, Virtsu sadama ümbruses 1 - 28. veebruarini, maksimaalne jääpaksus oli seal 10-20 cm.
Rohuküla sadama – Vormsi saare kant on täielikult kinnikülmunud 18. jaanuarist kuni tänaseni, maksimaalne jääpaksus oli 20-30 cm. Täielikku jäämurret Rohuküla rajoonis on oodata 20-30. märtsil.
Väinamere teised osad olid tänavu talvel kaetud tihedama või hõredama ajujääga.
Pärnu laht oli täielikult kinnikülmunud 29. jaanuarist kuni 28. veebruarini,
maksimaalne jääpaksus ulatus Pärnu lahes 41 cm.
Lõplikku jääst vabanemist Pärnu lahes ja Väinamere sadamates on tänavu kevadel oodata kaks nädalat enne paljude aastate keskmist.