Peipsi kalavarude pärast muret tundvad riigiasutused, aga ka kalurite ühendused nii Eestis kui Venemaal on kokku leppinud, et hakkavad suuremaid kalalaevu rohkem kontrollima. Selleks paigaldatakse laevadele GPS-seadmed.
Peipsi suuremad kalalaevad saavad GPS-jälgimise
17. august 2012, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti poolelt ühendatakse jälgimissüsteemi 28 mutnikupüügi veovintsiga varustatud suuremat kalalaeva. Just mutniku- ehk põhjanoodapüük võimaldab märksa rohkem kala saada kui teised püügiviisid. Samal ajal räägivad teadlased, et Peipsi kalavarud tasapisi vähenevad.
Seetõttu ongi nende laevade reaalajas jälgimine kalavarude kaitse seisukohalt tähtis, selgitas keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna juhtivinspektor Aare Pai.
Keskkonnainspektsiooni korraldatud riigihankekonkursi tulemusel hakkab ühe laeva veebipõhine jälgimine ja andmeside maksma riigile ligikaudu 8,4 eurot kuus. Seadmed osteti keskkonnainvesteeringute keskuse toetuse eest, millele kalurid lisasid oma panuse.
Pai sõnutsi võimaldab süsteem ka ettevõtjail endil jälgida, kus nende laevad parajasti liiguvad. Seadmete paigaldus algab juba lähiajal, sest 1. septembrist ei tohi mutnikupüügi valmidusega laev ilma jälgimissüsteemita Peipsile minna. «Kui seade lülitatakse välja, on alust alustada menetlust,» lisas Pai.
Süsteem tuvastab, kus ja millal laevad liiguvad ning kui sageli kala kaldale tuuakse. Inspektorid näevad korraga mõlema riigi laevu.
Vajadus sellise jälgimissüsteemi järele tekkis sellest, et Eesti kalurid nägid üle piiri pealt Vene kolleegide mutnikupüüki keelatud ajal, rääkis Kallaste Kaluri juhatuse esimees Fjodor Plešankov. Sellest vahejuhtumist teavitati ametkondi ning otsustati, et kontrolli tuleb tõhustada.
Eesti poolel on mutnikupüük viimastel aastatel niigi väga tugeva kontrolli all, lisas Plešankov. «Inspektorid lausa elavad meil sügiseti sadamas,» ütles ta.
Enda töös Plešankov GPS-seadmetest kasu ei näe: «Ma saan teada, kus minu laev parasjagu on, ei muud.» Tema sõnul peavad mõned kolleegid seadmeid siiski kasulikeks, sest saavad nii kontrollida, kas kulunud kütus on vastavuses sõidetud vahemaaga.