Aastakümnete eest Endla rappa metsakasvatuse eesmärgil rajatud kuivenduskraavid pole end ära tasunud: taimekooslus on rikutud ja puud pole hakanud paremini kasvama.
Riik tahab rabas kella tagasi keerata
16. august 2012, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd tahab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) osa kuivenduskraave kinni ajada, et rabast saaks taas raba.
«Esialgu oleme tellinud taastamiskava viiele sihtkaitsevööndile, mis asuvad peamiselt Endla järvest lõunas,» ütles RMK looduskaitseosakonna projektijuht Kaidi Jakobson.
Tehtud on eeluuringud ning ettevalmistamisel on raba taastamise projekt, mis peaks valmima 1. oktoobriks. Talvel on kavas kuulutada välja riigihange ning seejärel suunduvad rappa masinad.
Uuendustöödeks on Euroopa regionaalarengu fondist ette nähtud 574 412 eurot.
Läheb aastakümneid
Kuid miks just Endla raba? «Eks taastamist vajavaid rabasid ole teisigi, kuid kusagilt tuli alustada,» selgitas Jakobson. Kuna uuendustööd pole sugugi odavad, sai tema sõnul valik tehtud just Endla kasuks, sest seal on tööde mõju kõige suurem.
Järgmisel aastal peaks algama kuivenduskraavide kinniajamine. Ühes sellega paigal-datakse ka veetaseme mõõturid.
Kraave tuleb paisutada nii, et ümbritseval alal jääks vesi maapinnast ühtlaselt 20–30 sentimeetrit allapoole.
Sellistes tingimustes peaks taas hakkama kasvama turvas ning kaduma seal praegu vohavad tihedad rohttaimed, selgitas RMKd nõustanud märgalade asjatundja Marko Kohv Eestimaa Looduse Fondist.
«Visuaalselt võib raba tagasi saada üsna kiiresti, kuid taimestiku ja putukakoosluse naasmine võtab aega aastakümneid,» tõdes Kohv. Ta tõi näite, et Nigula rabas kolm aastat tagasi tehtud töö on juba tulemusi andnud.
Kuid isegi sada aastat tagasi taastatud märgalal ei ole kõik ikkagi veel päris nii, nagu aastatuhandete jooksul välja kujunenud rabas. Kuivendusega saavutati Kohvi kinnitusel see, et rabamännikud kasvasid servadest tihedamaks, kuid tarbepuitu sealt ikkagi ei saa.
Puud maha
Seevastu lisandusid mändidele kuused, mis katavad maapinda teadupärast väga tihedasti ning tõrjuvad ülejäänud taimed välja.
Nii jääb kuuskede all rabast järele kõdusoo, kus veest välja jäänud taimeosade kõdunemine paiskab atmosfääri tohutu koguse süsihappegaasi.
«Kui tahta raba taastada, tuleb maha võtta ka vahepeal tekkinud puurinne,» lisas Marko Kohv.
Märgalad väärivad asjatundjate kinnitusel igal juhul kaitsmist, sest need on suurepärased puhastavad mageveepuhvrid, kuhu suurvesi saab valguda.
Marko Kohv tõi näite, et Emajõe kallaste täisehitamise tõttu eriti Tartu linnas ei ole kevadisel suurveel enam kuhugi valguda ja üleujutused suurenevad.
Uuendustööde järel peaks peatuma turba hävimine Endla rabamassiivi servades ning samblik saab hakata uuesti kasvama. Nii kasvab tasapisi kogu raba ümbritsevast maapinnast kõrgemaks.
Piirikraavid jäävad siiski alles, et raba ei hakkaks oma territooriumi kasvatama.