Loomade seas üheks suurimaks maastikukujundajaks nimetatud kobras ei ole kindlasti tundmatu paljudele valgamaalastelegi. Inimpelgliku looma toimetamistel peab tihedalt silma peal hoidma ka Valga linna metsnik.
Koprad tegutsevad aktiivselt Valga linnas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rikkaliku metsavaramuga maakonna keskusena ei saa Valga linngi piirduda ainult asfaldi, tänavate ega parkidega. Linna valduses on pea nelisada hektarit metsa. Linna ääres Priimetsas saab näha, kuidas koprad on järjekindlalt soovinud endale sobivat elupaika tekitada. Juba aastajagu päevi on nende tegevusele üritatud piiri panna.
Praegugi paistab metsa vahel lookleva Tambre oja kaldal risti-rästi oksakuhilaid ja puutüvesid, mis kobraste tööna kokku kantud. Oja ise voolab kraavi põhjas. Metsnik Atso Adson võib kinnitada, et kobraste paisutatuna nägi oja hoopis teistsugune välja. Õigupoolest oli tegemist järvega. Kopra tamm oli kokkuvõttes paarikümnemeetrine kindlustus, mis kahe metsatuka vahelise madalama koha üle ujutas.
Metsa ääres võib näha ka kopra üles tõstetud liigvee tagajärgi ehk kuivanud kuuski, mis ülearust niiskust ei talu. Haavad, lepad, pajud ja ka männid suudavad kauem vastu pidada, kui loom neid just päris maha ei võta.
Näha oli ka, et koprad inimeste soovidega liiga kergelt leppida ei taha. Veevoolu teele värskelt ette pandud oksajupid lubasid aimata uue tammiehituse algust. Ehitades alustabki kobras kõigepealt okste risti-rästi paigutamisest. Järgmine samm on tammi tihendamine muda ja juurikatest läbi põimunud mätastega.
Kui vesi takistuse taga juba tõusma hakkab, laiendab see agara looma ehitusmaterjali valikut. Vesi muudab maapinna pehmeks ja samas saab loom kiiremini järjest suuremal maa-alal liikuda.
Haavapuud on teada-tuntud kui kopra lemmikud. Ka kõnealuses metsatukas Valgas on kobras langetanud terve rea just neid suuri puid. Maas juba halliks tõmbunud tüügastelt on kooritud viimnegi kooretükk.
Kuigi magusam ja toitvam osa on seal juba võetud, ei ole kobras siiski veel nende puudega lõpetanud. Üht 30–40sentimeetrise läbimõõduga tüve oli hakatud umbes kolmemeetristeks korrapärasteks juppideks järkama, justkui oleks tegemist professionaalse metsamaterjali töötlejaga.
«On isegi kolmemeetrist saematerjali metsast endale tammi sisse vedanud,» meenutab Adson ühte paari aasta tagust juhtumit linna raielangilt. Metsniku sõnul on nad välja korjatud ehitusmaterjali ära põletanud. Kobras ei ole sellest hoolimata risti ette löönud – ta on kustunud lõkkeasemele jäänud osaliselt söestunud tukke oma kindlustustesse tagasi vedanud.
Kuigi üleujutatud mets ja hukkuvad puud toovad nii mõnelegi metsaomanikule palju tuska, ei saa kobraste tegevust ka ainult negatiivseks pidada. Kui tammide tagant vesi alla lasta, katab maad viljakas mudakiht, mis omakorda loob soodsad kasvutingimused uutele liikidele.
«Ega ta selline kaak ka ei ole, nagu tihti arvatakse,» rääkis Adson «Liigilise mitmekesisuse seisukohalt teeb ta ikka head ka. Elupaiku tekitab ta juurde. See kehtib juba alates mikroorganismidest, konnigi tuleb palju juurde.»
---------------------------------------
Kobras
Koprad on suured närilised, kes võivad kaaluda kuni 30 kilogrammi. Keha on jässakas, iseloomulik on suur saba. Tagajäseme teise varba küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi, millega loom ennast puhastab ja harjab. 5–7 cm läbimõõduga haava langetab kobras 2 minutiga, 10–12 cm läbimõõduga puu ühe ööga.
(VM/Vikipeedia)