/nginx/o/2009/03/10/146602t1h71a5.jpg)
Teadlaste hinnangul kerkib maailmamere tase polaarjää sulamise tõttu oodatust märksa kiiremini.
Teadlased ähvardavad maailmamere oodatust kiirema tõusuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid ja ähvardavad madalates rannikupiirkondades elavaid kümneid miljoneid inimesi. Hinnanguliselt elab rannikualadel koguni kümme protsenti rahvastikust ehk 600 miljonit inimest, kellele lisanduvad veel saartel elavad inimesed, teatas BBC News.
Kopenhaagenis kogunenud kliimateadlaste hinnangul kerkib maailmamere tase 2100 aastaks vähemalt meetri võrra. Seda on märksa suurem number, kui ennustas ÜRO kokku kutsutud valitsustevaheline kliimamuutuste komisjon (IPCC) oma kahe aasta eest välja antud raportis, kus arvati, et veetase madalatel rannikualadel võib kerkida kuni 59 sentimeetrit.
Teadlaste hinnangul on need spekulatsioonid aga liiga tagasihoidlikud, sest ei arvesta Gröönimaa ja põhjapooluste liustike sulamisega. Soojenev kliima sulatab ja lõhub sealseid liustikke, mis seejärel ookeani murduvad ja ookeani veetaset muudavad.
Potsdami instituudi kliimauuringute teadlase Stefan Rahmstorfi prognoosi kohaselt võib maailmamere tase võib käesoleva sajandi lõpuks kerkida 75 kuni 190 sentimeetrit, vahendas AFP.
«Maailmal on väga vähe aega,» hoiatas IPCC juht Rajendra Pachauri pärast teadlaste ennustuste avalikustamist.
Lisaks maailmamere tõusule paiskab liustike ja igikeltsa sulamine atmosfääri ka suures koguses sinna lõksu jäänud süsinikku.
19. sajandi jooksul kerkis maailmameri teadlaste hinnangul kuus ja möödunud sajandil 19 sentimeetrit.