/nginx/o/2009/05/12/177864t1hcb40.jpg)
Kui kalastaja õnge otsa või püünistesse satub kaitse all olev kala, tuleb see elusana vette tagasi lasta. Sama soovitus kehtib ka juhul, kui kalastaja ei suuda kalaliiki ise kindlaks määrata. Võimalusel võiks teha kalast pilti ja edastada info Keskkonnaametile või kalateadlastele.
Kalapüügieeskirja § 36 ütleb, et kõigis meie veekogudes on keelatud püüda tuura, säga, harjust ja tõugjat.
Juulikuu alguses püüti Võrumaal Vagula järvest kala, mida püüdja ise pidas angersägaks. Inspektorid, kelle juurde kalastaja püütud kalaga tuli, saatsid kala ekspertiisi. Selgus, et tegemist oli siiski loodusliku sägaga, mille püük on kalapüügieeskirja järgi keelatud. Keskkonnainspektsioon alustas juhtumiga seoses väärteomenetluse.
Ka paar nädalat varem püüdis üks Võrumaa kalastaja Vagula järvest kala, mida peeti angersägaks. Inspektoriteni jõudis info hiljem ajakirjanduse vahendusel ja kalaliiki ei olnud enam võimalik täpselt kindlaks määrata.
Ida-Virumaal leidsid kohalikud kalurid kevadise räimepüügi ajal püünistest ebahariliku välimusega kala, mis osutus kalast tehtud fotode järgi vene tuuraks. Ka see info jõudis inspektoriteni hiljem ajakirjanduse vahendusel.
Keskkonnainspektsioon alustas seoses ebaseadusliku tuurapüügi ja püügiandmete esitamata jätmisega väärteomenetluse. Oma püügiandmetes kalurid tuura püüdmist ei näidanud.
Lisaks tuletame meelde, et looduskaitseseaduse järgi tuleb surnuna leitud I või II kaitsekategooria loomaliigi isendist teavitada viivitamatult Keskkonnaametit. Nimetatud kaitsealustest kalaliikidest kuuluvad II kaitsekategooriasse säga ja tõugjas.