Päästjatele jõudsid kätte kajaka­päevad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mustamäe komando meeskonna vanem Andrei Puzakov päästetud kajakaga, kellele tuleb õhtul järele loomakaitse liidu liige Kadri Võrel.
Mustamäe komando meeskonna vanem Andrei Puzakov päästetud kajakaga, kellele tuleb õhtul järele loomakaitse liidu liige Kadri Võrel. Foto: Laura Oks

PÄÄSTEKUTSE. Tulge appi, meie posti otsas on kurb kajakas! Kui Mustamäe päästekomando saab kutse tulla appi hädisele linnule, teavad staažikad mehed, et väljakutse põhjus on üldjuhul üks kolmest: vigastatud tiib, lendama õppivad pojad või linnu kurblik ilme.

Laupäeva vihmasel pärastlõunal on Tallinnas Linnu teel paiknevas Mustamäe komandos elu rahulik. Vaid garaažis siplevad pappkastides kaks kajakat.

Meeskonna vanem Andrei Puzakov tõmbab kinda kätte ja asub ettevaatlikult ühe kasti kaant avama. Pisikesest praost poeb välja rahutu kajakapea, kes päästja näppe noka vahele püüab haarata. «Tal on tiib katki, ei tea, mis temaga juhtunud on,» ütleb Puzakov, kattes hommikul vanalinnast leitud kajaka pea õrnalt kastikaanega.

Kõrvalolevas pappkastis mürglit ei tehta – selles istub eelmisel õhtul toodud kajakapoeg, kes lubab end kättegi võtta. Puzakov ei saa täpselt aru, kas linnul on midagi viga või mitte. Ta otsustab stressis kajakapoega mitte torkida. «Õhtul pidi Kadri Võrel loomakaitse liidust läbi sõitma ja nad kaasa võtma,» ütleb päästja.

Eestis ainsana loomade ja lindude päästmisele orienteerunud Mustamäe päästekomando jaoks on kätte jõudnud kõige tihedam töökuu, mil väljakutsete hulka suurendavad lendamist õppivad linnupojad ja nende raevukad vanemad. Mustamäe päästekomando pealik Andres Saaren on mõtlik – ta ei ole kindel, kas päästeamet ikka peaks haigete kajakate ja tuvidega tegelema.

Pooled kutsed asjata
Igatahes on Saaren seisukohal, et kõigel on piir. «Abivalmis linnakodanikele tuleb selgeks teha, et ei ole vaja kutsuda päästeteenistust iga kajaka ja tuvi peale, kes kurvalt posti otsas istub,» ütleb Saaren. Kui komando saab linnuga seotud väljakutse, on tema sõnul tavaliselt kolm varianti: linnul on tiib katki, lennuoskamatud ukerdavad pojad tekitavad muret või, nii koomiline kui see ka poleks, on linnul kurblik ja abitu ilme.

«Ükskord tõid mehed puhkepäeval Stroomi rannast kajaka ära. Väljakutsuja pärast saatis kirja, tahtis teada, mis kajakast sai. Küsimus oli sõnastatud nii: «Nägin, et kajakal füüsiliselt midagi viga ei ole, aga psüühiliselt ei olnud tal kindlasti kõik korras. Tahaksin nüüd teada, kas kajaks on ära remonditud?»,» muheleb Saaren.

Tema sõnul on pooled linnuväljakutsed sellised, kus päästjate abi tegelikult vaja ei ole. Juunis tuli häirekeskusele 512 teadet, neist 75 korral oli väljakutse põhjuseks abitus seisundis lind või loom. Harjumaal oli väljakutseid 202, kuuel korral abitu linnu või looma pärast.

«Kord tuli väljakutse ühest uuselamurajoonist. Läksime kohale. Majaelanik käsib kajaka ära viia. Küsisime siis, et miks, kas ründab? Vastus oli ei, et ta käivat akna ees edasi-tagasi ja häirivat elanikke,» räägib meeskonnavanem Andrei Puzakov ja naljatleb, et paabulind ehk ei oleks häirinud.

Kui aga häirekeskusesse helistaja kirjeldab värvikalt linnu põrgukannatusi ja keskusest tuleb käsk appi minna, ei saa päästjad Andres Saareni sõnul keelduda. Minuti jooksul tuleb välja sõita. Kajaka, tuvi või varese pärast linnaliikluses vilkureid siiski tööle ei panda.

Hädalist aidatakse
Mõistagi on väljakutseid, kui linnud tõesti abi vajavad. «Viimsist tuli väljakutse, et vares istub imelikult puu peal. Sõitsime kohale, tõesti istus imelikult – pea alaspidi. Ta oli kuskilt nööri ümber jala keeranud, ja nii ta puul rippuski. Kutsusime redelauto ja lõikasime nööri katki,» toob Puzakov näite. Saareni sõnul on nad aidanud näiteks tuvi, kelle jala ümber rippus meetripikkune niidijupp koos tühja pooleteiseliitrise plastpudeliga. Tuvi oli puu otsa kinni jäänud.

«Rahvarohkest kohast võib-olla tuleb maast kajakapojad ära viia, kui kajakad ikka tõesti ründavad. Samas, viime sel puhul poja ema juurest ju ära. Nokk kinni, saba lahti. Kas see on hea variant?» arutleb Saaren. Kuna tema sõnul virutavad vanakajakad nokaga nagu telliskiviga vastu pead, kui nende poegi taga ajada, siis on päästjatel enesekaitseks peas kiivrid.

Üldjuhul viiakse hädalised linnud loomakaitse seltsi hoole alla või Tallinna loomaaeda, kus lindude murtud tiibu keegi lahastama siiski ei hakka. «Katkise tiivaga lindu ootab ikkagi eutanaasia.

Tiivavigastused on enamasti liiga hullud ja luumurrud saastunud. Kajakate jaoks on tiivad kõige olulisemad, neil on väga pikad tiivad,» räägib loomakaitse liidu liige Kadri Võrel. Samas saavad emata poegadest tema sõnul eluloomad, kes lendama õppimiseni Võreli tagaaias aedikus kakerdavad.

«Päästeametit ei peaks kajakapojale järele kutsuma,» on Võrel seisukohal. «Juhul kui seda siiski teha, peab olema hea põhjus.»

Ka Võrel saab sageli kõnesid tähelepanelikelt linlastelt, kes teatavad üksildasest hädalisest kajakapojast. Siis tuleb loomakaitsjal seletada, et linnupoeg on siiski ema valve all. Kui aga kajakapoeg kukub lasteaia katuselt alla ja vanalinnud murul jooksvaid lapsi poja kaitseks ründama hakkavad, võiks Võreli sõnul küll päästjate või seltsi poole pöörduda.

Linna eksinud metsloomade aitamisel on päästjatel aga oluline roll. «Metslooma puhul ei või kunagi teada, mis ta peas toimub, eriti kui ta on võõras keskkonnas,» ütles Andres Saaren.

Iga neljas juhtum nõuab sekkumist

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõuniku Teet Koitjärve sõnul on suvi aeg, mil keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313 laekub kõige enam kõnesid.

Keskkonnainspektsiooni infotelefon saab infot häirekeskuselt, mille kommunikatsioonijuhi Edvi Freibergi sõnul suunatakse paljud metsloomade ja lindudega seotud kõned edasi numbrile 1313.
Teet Koitjärv tõdes, et vaid umbes veerandi juhtumite pärast on vaja otsustavalt tegutseda ja saata välja keskkonnaameti spetsialistid, jahimehed või päästjad. Ülejäänud juhtudel on vaja helistajale selgitada, kuidas loomaga käituda.

«Lindude puhul on üsna tihti hoopis olukord, kus inimene tunneb end ohustatuna, kui katusele pesa teinud kajakas peab näiteks ukseesist oma territooriumiks ja ründab. Väga tihti leiab inimene maast linnupoja, kes tundub talle hädine. Selliste väljakutsete puhul tuleb selgitada, et inimesel ei olegi suurt midagi muud teha kui oodata, et linnupojad õpiksid lendama,» ütles Koitjärv.

Kui jahiuluk on raskelt vigastatud, siis lõpetab tema kannatused tavaliselt jahimees, kes saab infot samuti 1313 väljakutse alusel.

Märksõnad

Tagasi üles