Jahihooajal jättis elu üle poole Eesti huntidest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kärevere jahiseltsi maadel lastud isahunt.
Pildil jahimees Kalev Tamm hundiga.
Kärevere jahiseltsi maadel lastud isahunt. Pildil jahimees Kalev Tamm hundiga. Foto: Taivo Lentsius

Veebruariga lõppenud jahihooajal lasti Eestis 156 hunti, keskkonnaministeerium usub, et allesjäänud hunte on üle saja.


Metsakaitse-ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männili andmetel kütiti alates novembrist Eestis 156 hunti, kokku oli lubatud lasta maksimaalselt 173 isendit.

Peale küttimishooaega jäi järele üle saja hundi, mis on suurkiskjate kaitsekorralduskavaga määratud soovituslik miinimum, ütles Männil pressiesindaja vahendusel Postimees.ee'le.

Täpsem huntide arvukus selgub suvel, kui loendusandmed on läbi analüüsitud. Möödunud kevadel hinnati hundi arvukuseks 135 isendit, märkis Männil.

Kuna hundi juurdekasv võib olla enam kui 100 protseni aastas, oli 1. novembril algavaks jahihooaja alguseks neid umbes kaks korda enam.

Männili sõnul oli hundi juurdekasv möödunud aastal võrreldes varasemate aastatega oluliselt parem ning  huntide tekitatud kahjustused suurenesid võrreldes varasemaga ligi kolm korda.

Märksõnad

Tagasi üles