Eesti jõgede ja järvede veetaset mõõdavad kõikjal automaatjaamad

Riisa hüdromeetriajaam. Veetaseme mõõtmine.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Alates tänavu juunist mõõdavad mõõdavad Eesti kõigis hüdromeetriajaamades jõgede ja järvede veetasemeid automaatjaamad, viimasena hakkas tööle automaatjaam Saaremaal Lõve jõel Uue-Lõve hüdromeetriajaamas.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) alustas hüdromeetriavõrgu automatiseerimist erinevate projektide abil 2002. aastal, teatas EMHI BNSile. Tunamullu alustatud Euroopa regionaalarengu fondi projekti «Hüdromeetrilise, meteoroloogilise ja rannikumere seirevõrgu moderniseerimine keskkonnaseire võimekuse tõhustamiseks» toel viidi hüdromeetriajaamade moderniseerimine lõpuni.

Praegu tehakse EMHIs jõgede veeressursi hindamiseks hüdroloogilist seiret 56 hüdromeetriajaamas. Automaaatjaamad mõõdavad veetaset, veetemperatuuri, õhutemperatuuri ning sademeid. Lisaks tehakse manuaalseid vaatlusi, soojal aastaajal vaadeldakse veetaimestikku ja külmal jäänähteid. Mõõdetud veetasemete ja kontrollvooluhulkade abil arvutatakse igapäevased vooluhulgad hüdromeetriajaamade lävendites, samuti mõõdavad automaatjaamad veetaset Peipsi järves, Tamula järves ja Narva veehoidlas.

Tunni keskmised andmed saadetakse üle GPRS-mobiilsidevõrgu EMHI operatiivandmebaasi kust need imporditakse hüdroloogilisse infosüsteemi andmete töötlemiseks ning säilitamiseks. Operatiivandmebaasist kuvatakse andmeid ka reaalajas instituudi kodulehele.

Tagasi üles