Kuhu jääb soe ilm?

Foto: SCANPIX

Eile oli Roomas ja Madridis 32, Ateenas 35, Budapestis 36 ja Vilniuses 28 kraadi, kuid Eestis pole isegi nädalavahetuseks, kui temperatuur hakkab tõusma, nii kõrgeid plusskraade oodata.

Eile oli Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel Eestis sooja umbes 20 kraadi.

EMHI ennustuse kohaselt on reedel sooja 20-26 kraadi, kuid oodata on ka äikest. Äikeseoht ei taandu ka laupäeval ja pühapäeval, kui sooja on 21-27 kraadi.

Meteoroloog Ain Kallis ütles Postimehele, et ta ei oskagi kohe pakkuda, miks inimesed arvavad, et kui on suvi, siis peab palav olema.

Tegelikult on 21-28 kraadi juulikuu kohta väga hea tulemus, sest juulis on EMHI andmetel olenevalt paigast normiks 15,6-17,2 kraadi sooja.

«Vanast ajast mäletan juttu, et enne jaanipäeva pole vesi supluskõlbulik ja ei tasu vett proovimagi minna,» meenutas Kallis. «Viimastel aegadel oleme harjunud soojema ilmaga ja tundub, et suvi peabki selline soe olema.»

Kallise sõnul on juuni aga sageli jahe ning näiteks 1998. aastal oli juuni väga sajune ja külm ning tänavune juuni meenutaski toonast aastat.

«Inimesed loodavad parimat, kuid see nädalalõpp pidavat tulema 27-28 kraadi ja paljud juba kommenteerisid, et ei taha niisugust kuuma – inimesi on mitmesuguseid,» nentis Kallis.

Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima.

Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut, kuid tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast.

Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus, tuntud kui Islandi miinimum, mõjutab oluliselt ka Eesti ilma kuna põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel.

Läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedama ilma.

Et Eestis oleks suvel pidevalt 30 kraadi sooja, peaks Eesti asuma paarsada kilomeetrit lõuna pool, kuigi Lätis on veel Eestiga sarnane ilmastik.

«Eesti maksimaalne näitaja 35,6 kraadi on juba päris kõva ja see on küllalt kõrge, kuigi Soomes on registreeritud isegi kõrgemaid temperatuure,» sõnas Kallis. «Kuid kui meil on 4-5 päeva jutti 30 kraadi sooja, siis seda loetakse juba kuumalaineks.»

Kui temperatuur on aga üle 35 kraadi, siis see on Kallise väitel Eesti inimestele juba väga ohtlik.

«Itaalias ja Hispaanias on sellised ilmad tavalised, kuid meie peame seda kõike võtma enda mätta otsast ja enda kliimale harjumuspäraselt,» lisas ta.

Kallis tõstis aga esile, et Eestis on päris palju päikest ja UV-kiirguse näitajaid on pidevalt üle 6, mis tähendab, et soovijad saavad päikest võtta ja keskpäeva paiku tuleb isegi tähelepanelik olla, et ennast ära ei kõrvetaks.

«Taevas on sinine ja vihm peseb atmosfääri tolmust puhtaks ning päike võtab seetõttu hästi,» selgitas Kallis.

Kõige rohkem päikesepaistet mõõdetud 1997. aastal Vilsandil, kus selle kestuseks aasta lõikes saadi 2226 tundi.

Vilsandit võibki pidada kõige päikesepaistelisemaks paigaks Eestis kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiirelt üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal.