/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/09/12/745952t1hf3bb.jpg)
Saaremaa talupidajate liidu juhatuse liige Aivar Kallas leiab, et Saaremaal on olukord lambaid murdvate huntidega kontrolli alt väljunud ja saar peaks saama hundivabaks.
Saaremaa talupidajad huntidest: olukord on kontrolli alt väljas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnateabe keskus koostas hiljuti seirearuande, millest selgub, et nii looduskaitselisest kui ka majanduslikust seisukohast pole mõistlik hoida hundi pesakonda Saaremaal.
«Hunte on rohkem, kui keegi on kunagi arvanud ja nende liikumised on suuremad, nii et olukord on kontrolli alt täiesti väljas,» kirjeldas Kallas praegust seisu saarel. Ta lisas, et kui tegemist peaks olema koer-huntidega, nagu on kahtlus, kuid mille kohta veel DNA-andmed puuduvad, siis seda enam tuleb asurkond eemaldada.
«Meie oleme ikka endiselt selle juures, et kuna huntide arvukus on Saaremaal kontrollimatu, nende laskmine on võimalik, vaid valgetel suveöödel, siis tuleb ministeeriumil mõelda tõsiselt selle üle, et hundilaskmislubasid juurde anda ja imekiirelt ära teha DNA-analüüsid,» rääkis ta.
«Samuti oleme seisukohal, et hundi kui liigi populatsiooni säilitamise jaoks ei ole tarvis tuua ohvriks ühe Eesti saare põllumajandust,» lisas Kallas.
Kallas on pöördunud hundiküsimuses ka keskkonnaministeeriumi poole. Ministeeriumi vastuses seisab, et hunt on meie looduslik liik ja ka Saaremaale on hunt levinud looduslikult, mitte inimese poolt viiduna – mistahes looduslikul teel levinud pärismaisele liigile nulltolerantsi nõudmine ei ole asjakohane.
Looduslikul teel Saaremaale jõudnud hundil on liigina samasugune eluõigus kui kõigil teisel looduslikul teel saarele levinud liikidel, leiab ministeerium.