/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2012/07/03/1197214t1h1062.jpg)
Keskkonnateabe keskuse koostatud seirearuandest selgub, et nii looduskaitselisest kui ka majanduslikust seisukohast pole mõistlik hoida hundi pesakonda Saaremaal.
Seirearuanne: hunte pole mõistlik Saaremaal hoida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal murti kuuendik kogu murtud lammastest Saaremaal, samas elas saarel vaid umbes kolmekümnendik meie huntidest. Seal on lammaste asustustihedus Eesti maakondadest kõrgeim, samuti ei ole varasema huntide puudumise tõttu rakendatud selliseid karja kaitsemeetmeid nagu mandril.
Seirearuandes seisab, et hundi kahjustused kompenseeritakse riigi poolt, millest tekib hundi kaitsmisele hind – selle järgi läks üks hunt riigile aastal 2011 maksma Saaremaal umbes 5 korda rohkem kui mandri-Eestis.
Samas on aruande kohaselt asurkonna säilitamise seisukohalt mandri-Eestis elava hundi väärtus märgatavalt suurem ja seda seetõttu, et Saaremaa on isoleeritud ning isendite vaba liikumine saare-mandri vahel olulisel määral takistatud.
«Seetõttu on nii looduskaitselisest kui ka majanduslikust seisukohast mõistlik mitte hoida hundi pesakonda (lambaid murdvaid hunte) Saaremaal ning olemasolevad piiratud rahalised ressursid kasutada mandri-Eestis kahjustuste kompenseerimiseks ja ennetamiseks,» seisab dokumendis.
«Meil on tähtis Eestis hoida jätkusuutlikku hundi asurkonda, millel oleks piisav geneetiline mitmekesisus,» kommenteeris aruande üks koostaja keskkonnateabe keskuse lukiseire juhtivspetsialist Rauno Veeroja. «Saared on mandrist eraldatud ja loomade liikumine on oluliselt takistatud.»
Veeroja rääkis, et kuna saar ei suuda oma piiratuses jätkusuutliku asurkonda üleval hoida ja kokkupuutumine mandriosa huntidega on takistatud, siis sealt tuleb ka põhjendus: Eesti hundiasurkonna hoidmise seisukohast üksikud eraldatud fragmendid populatsioonile midagi juurde ei anna.
«Liigi kaitsele Eestis ta tervikuna kaasa ei aita, pigem mõjutab negatiivselt inimeste arvamust. Tugeva asurkonna seisukohast, mis peaks läbi sajandite edasi minema tulevikus, ta olulist tähtsust ei oma,» sõnas ta.
Veeroaja rõhutas, et seirearuanne ei ole käsitletav teadusuuringuna.
«Lihtsalt on välja toodud põhjendused, miks ei peaks iga hinna eest püüdma hunti Saaremaal hoida,» ütles spetsialist, kuid möönas, et kui jõutakse kokkuleppele soovis seal hunti hoida, siis selle vastu ei olda.
«Meie näeme, et Saaremaa hundid mandri asurkonnale midagi väga juurde ei anna, aga see kas saarel hoida hunti või mitte, ei ole ainult meie kui seiratajate öelda, vaid see on pigem ühiskondliku kokkuleppe küsimus,» lisas ta.
Veeroja hinnangul on mõistlikum hoida hundi asustustihedust 20-25 pesakonna juures Eesti mandriosas, kus on neil võimalus vabalt elukohta vahetada.