Eestis ujumiskohtadena kasutatavate sisevete kvaliteet oli mullu Euroopa Liidus kõige parem, seevastu merevee kvaliteet jäi Euroopa kehvemate sekka, selgus Euroopa Keskkonnaagentuuri avaldatud ujumisvee kvaliteedi ülevaatest.
Raport: Eesti siseveekogud on Euroopa puhtaimad
Ülevaate kohaselt võeti Eesti proove 28 siseveekogust, neist 26-s (93 protsendis) oli vee kvaliteet väga hea. Paremuselt järgmised riigid sisevete kvaliteedi poolest on Saksamaa ja Austria, kus võeti proove vastaval 1938 ja 267 veekogus ning väga hea kvaliteet oli 90 ja 83 protsendil neist, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juht Paavo Palk euroblogis.
Naaberriigis Soomes uuriti sisevete ujumiskvaliteeti 238 ning Lätis 14 kohas ning kvaliteet oli väga hea vastavalt 80 protsendil ning 64 protsendil uuritud kohtadest.
Merevesi parim Küprosel
Merevee ujumiskvaliteet on uuringu järgi parim Küprosel, seal uuritud 112 mererannast oli vesi väga hea kvaliteediga 111 juhul (99 protsendil), järgnesid Malta (kvaliteet väga hea 98 protsendil ujumisrandadest) ning Kreeka (94 protsendil).
Eesti merevee kvaliteet oli ülevaate kohaselt kehvemate hulgas, olles parem vaid Lätist ja Belgiast. Eestis võeti proove 27 mererannas, neist olid väga hea kvaliteediga 13 (48 protsenti). Lätis oli kvaliteetne merevesi 44 protsendis ning Belgias 38 protsendis randadest. Soomes uuritud 85 mererannast oli vee kvaliteet väga hea 71 protsendil juhtudes.
Euroopa Keskkonnaagentuur tänavu avaldatud ülevaade hõlmab enam kui 21 000 ujumiskohta 27 ELi liikmesriigis, vastav andmestik on olemas 1990. aastast alates.
2011. aastal vastas ELi miinimumnõuetele 92 protsenti uuritud ujumiskohtadest, neist täitsid rangemaid nõudeid või olid väga hea kvaliteediga 77 protsenti.
Vee kvaliteet kõigis uuritud ujumiskohtades paranes mullu 2010. aastaga võrreldes 0,6 protsendil juhtudest.
Nõuetele mittevastavuse tõttu tuli mullu ELis sulgeda 207 ujumiskohta, mida on 57 enam kui 2010. aastal. Randu tuli enim sulgeda Itaalias.