Teaduse nimel ohverdatakse sadakond kaitsealuste liikide isendit aastas

Loodus.

FOTO: Sille Annuk

Teaduse ja õppe otstarbel eemaldatakse loodusest mitusada kaitsealuste liikide isendit aastas. Enamik neist on taimed, kuid esineb ka Eestis haruldasi putukaid.

Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut esitas keskkonnaametile taotluse kaitstavate kiililiikide isendite eemaldamiseks loodusest seoses teadusuuringutega.

Uurida soovitakse Otepää maastikukaitsealale kahepaiksete kudemistingimuste parandamiseks rajatud väikeveekogude sobivust rabakiilide sigimispaikadena ning ette võetakse ligikaudu 80 väikeveekogu.

Uuringus kasutatakse kahvapüüki, kuid osa kinnipüütud kiilivastsetest tuleb määrangu täpsustamiseks surmata ja kaasa võtta. Eestis esinevast viiest rabakiili liigist on 3. kategooria kaitse all kolm: suur rabakiil, valgelaup-rabakiil ja hännak rabakiil.

Kaitsealuste loomade loodusest eemaldamine pole väga erakordne. Tänavu on keskkonnaametile esitatud kolm taotlust kaitsealuste liikide loodusest eemaldamiseks.

«Neist kaks on seotud 2. ja 3. kategooria kaitsealuste liikide teadusuuringutega ning üks kaitstavate taimeliikide seemnete kogumiseks nende kasvatamiseks ja säilitamiseks botaanikaaias,» täpsustas keskkonnaameti looduskaitse osakonna looduskaitse bioloog Agu Leivits.

Mullu esitati kaheksa sellist taotlust, millest kuus olid seotud 2. ja 3. kategooria kaitsealuste liikide teadusuuringutega (põhiliselt kaitsealuse taime osa kogumiseks DNA uuringuks), üks kaitstavate taimeliikide seemnete kogumiseks nende kasvatamiseks ja säilitamiseks Tartu Ülikooli botaanikaias, 1. kategooria liigi ühe kõre kulleste kasvatamiseks tehistingimustest ja hiljem loodusesse taasasustamiseks.

«Eestis tohib kaitsealuse liigi isendit loodusest eemaldada õppe-, meditsiini- või teadusotstarbel või taasasustamise eesmärgil keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise eesmärgil üksnes siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit,» selgitas Leivits. «Kaalutlusotsuses hinnatakse mõju liigi soodsale seisundile ja loas määratakse tingimused.»

Lisaks eelpool mainitud suur rabakiilile, valgelaup-rabakiilile ja hännak rabakiilile on sel aastal seni lubatud loodusest eemaldada veel 150 kaitsealust taime. Lisaks anti Tartu Ülikooli botaanikaaiale luba 41 kaitstava taimeliigi seemnete ja eoste kogumiseks ning nende kasvatamiseks botaanikaaias

See tähendab, et võib koguda 2-3 vilja või vilikonda liigi kohta või sõnajalgtaimede eoseid kaitsealustelt taimeliikidelt kahjustades taimede elupaikade seisundit nii vähe kui võimalik ja maksimaalselt järgides loodusteadusliku uurimistöö eetilisi printsiipe.

Mullu anti botaanikaaiale selline luba 28 kaitsealuse taime jaoks ning Tartu Ülikoolile ja Eesti Maaülikoolile 161 taime jaoks. MTÜ Putukamaailm sai loa 43 erineva kaitsealuse putukaliigi jaoks.

Siiski, arvestades osa liikide kõrget ohustatust Eestis, ei nõustunud keskkonnaamet Eesti ohustatud liikide punase nimestiku äärmiselt ohustatud kategooriasse kantud eremiitpõrnika ja väike-punalamesklase ning ohustatud kategooriasse kantud männisinelase, mis on ühtlasi 2. kaitsekategooria liigid, isendite loodusest eemaldamise ja surmamisega.

Tagasi üles