Magistritöö: ilmaportaalide ennustused ei ühti mõõtmistulemustega

Rahvusvahelised ilmaportaalid ei ennusta õhutemperatuuri just kuigi täpselt Foto: Pm

Ilmaportaalid Gis Meteo ja Weather.com õhutemperatuuri prognoosid on halva kvaliteediga ning neisse tuleb suhtuda ettevaatusega, selgus Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud magistritööst.

EMHI ilmavaatluste osakonna meteoroloog Natalja Spirina võrdles oma magistritöös nende kahe populaarse ilmaportaali õhutemperatuuride prognoose Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi vaatlusandmetega ning leidis, et nii Gis Meteo kui Weather.com prognooside hajuvus kasvab prognoosi tähtaja kasvamisega.

Analüüsi jaoks vaatles ta ühe aasta jooksul Venemaa internetiportaalist gismeto.ru ning Ameerika portaalist weather.com kogutud prognoose Tartu ja Tallinna õhutemperatuuride kohta nii kahe nädala (Gis Meteo), 10 päeva, 7 päeva ette kui sama päeva kohta ning võrdles neid EMHI vaatlusandmetega.
Kõige suuremad eksimused ennustatavates õhutemperatuurides olid kaheks nädalaks ette prognoositavas ilmas. Pikemaajalise prognoosi puhul kipub Gis Meteo minimaalset temperatuuri alahindama ja maksimaalset ülehindama, Weather.com aga vastupidi.

Kuid isegi samaks päevaks näitavad mõlemad portaalid tulemusi, mida kohapealsed mõõtmised ei kinnita. Minimaalne temperatuur on neis ülehinnatud, maksimaalne allahinnatud, keskmine erinevus on 1 kraadi ringis. Gis Meteo prognoosi täpsus samaks päevaks on veidi parem kui Weather.com täpsus. 10-päevases prognoosis on mõlemad portaalid üldiselt peaaegu sama täpsusega.

Kõige suuremad eksimused ennustusel ilmnesid talveperioodil, kui erinevus oli üle 10 kraadi. Näiteks Gis Meteo kahenädalane prognoos ennustas 19. jaanuariks -14 kuni -7 kraadi, tegelikult mõõdeti tol päeval Tallinn-Harku aeroloogiajaamas -0,4...0,4 kraadi. Kõige suurem prognoosi ja vaatluste erinevus oli 15. veebruaril, kui oli ennustatud -3...+3 kraadi, aga Tallinnas registreeriti -25,8...-10,8 kraadi.

Ka Weather.comil olid kõige suuremad prognooside ja vaatluste erinevused minimaalse õhutemperatuuri prognoosi puhul talvel, aga maksimaalse õhutemperatuuri prognoosi puhul suvel. Näiteks 20. veebruariks 2011. aastal lubati miinimumtemperatuuriks -11 kraadi, tegelikult registreeriti Tallinnas -23,5 kraadi; 23. veebruariks lubas prognoos –10 kraadi, tol päeval mõõdeti aga -23,1 kraadi.

Mullu 8. juuniks lubas weather.com maksimaalseks õhutemperatuuriks +17 kraadi, aga tegelikult oli Tallinnas +28,9 kraadi.

Järeldus: ainult ilmamudel ei tööta

«Magistriöö tulemused kinnitavad seda, et atmosfääriseisundit pole siiski võimalik täpselt ette prognoosida, kasutades ainult ilmamudeli produkti,» märkis Spirina töö kokkuvõttes.

Spirina tõi välja, et EMHI sünoptikud kasutavad ilma prognoosimiseks lisaks mudeliandmetele sünoptilisi kaarte, satelliitpilte, radari andmeid, prognooskaarte, hetkeolukorra andmeid ja analüüsivad neid koos. Olulist osa ilma ennustamisel mängib sünoptiku töökogemus. Ilma prognoosimine on keeruline protsess, mis hõlmab nii võimsate mudelite kasutamist kui ka sünoptikute oskuste ja kogemuste rakendamist.

«Prognoosi koostamisel teevad sünoptikud kõigepealt ilma hetkeolukorra analüüsi. Selleks analüüsitakse sünoptilisi kaarte, mis on koostatud erinevate vaatlusandmete põhjal,» kirjeldas Spirina.

«Õhutemperatuuri prognoosimiseks on väga tähtis analüüsida õhumasside liikumist ja muutumist. Hetkeolukorra analüüsi järel töötatakse läbi erinevate ilmamudelite arvutused ja tehakse järeldused, prognoosväärtuste õigustuvuse võimalikkuse kohta. Mudeli prognoosi peavad sünoptikud kriitiliselt analüüsima, tuginedes nii kogemusele kui ka pidades silmas asukoha klimaatilisi iseärasusi,» selgitas ta.

Eesti ilmateenistuse prognooside koostamise aluseks on globaalne ilmamudel. Lisaks saab EMHI andmeid USA ilmateenistuse GFS (Global Forecasting System) mudelilt. «Nende kahe suure mudeli tulemid paariks-kolmeks järgmiseks päevaks peaksid olema ja ongi küllaltki sarnased, pikema ennustuse puhul võivad aga kardinaalselt erineda.»

Lähiaja ennustuses on kasutusel lokaalsed ilmamudelid, mis antud piirkonna jaoks on alati detailsemad ja ennustavad ilma vaid oma maa ning sellega piirnevate alade kohta. Näiteks Eesti saab praegu oma mudeli ääretingimused Soome meteoroloogiainstituudi kaudu. Ilmaelementide arvutus toimub kuni 72 tunniks ette.

Magistritöös ei võrreldud Gis Meteo ja Weather.com õhutemperatuuri prognoose EMHI prognoosidega, sest EMHI säilitab ja edastab Tallinna ning Tartu õhutemperatuuri kohta ainult lühiajalist prognoosi - kaks kuni kolm päeva ette. Õhutemperatuuri prognoos neli-viis päeva ette koostatakse vaid üldiselt Eesti kohta.