Ehkki ilusad talveilmad võivad näida ootamatud neile, kes globaalse soojenemise tõttu prognoosiksid pigem lumeta talvede sagenemist, võib paks lumekiht olla hoopiski üleilmse soojenemise tagajärg.
Lumised talved võivad olla globaalse soojenemise tagajärg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lumerohkus on lisaks Eestile tabanud ka teisi Põhja-Euroopa riike, kirjutab novaator.ee. Norra pealinnas Oslos on lund nii palju, et seda pole kuskile mujale panna kui merre kallata. See on ajanud vihale keskkonnakaitsjad, kelle sõnul on teedelt koristatud lumi liiga räpane, et see otse fjordi kallata. Sarnane oli olukord Oslos ka 2006. aastal.
Kas see tähendab, et globaalse soojenemise asemel on saabumas hoopis uus jääaeg? Nii rutakaid järeldusi siiski teha ei maksa. Ühe või paari aasta ilm ei näita veel pikemaajalist trendi ning lisaks on lumerohkus Põhja-Euroopas globaalse soojenemise mudelitega heas kooskõlas.
Nimelt toob ÜRO kliimapaneeli ennustuse kohaselt globaalne soojenemine kaasa niiskema ilma Põhja-Euroopas ning seega ka enam sademeid.
Eesti jaoks tähendab see, et ilm läheb veelgi hallimaks, sest pilvkate tiheneb ning piisavalt külma talveilma korral ei tule lumest puudust. Lumelabidat ei maksa seega globaalse soojenemise ootuses veel minema visata.
Lõuna-Euroopas muutub aga ilm senisest veelgi kuivemaks.