/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2012/06/03/1143940t1h682a.jpg)
Kolmapäeva varahommikul saab vaadelda Veenuse üleminekut Päikesest, mis on niivõrd erakordne sündmus, et järgmist sellist üleminekut ei näe tõenäoliselt peaaegu ükski täna elav inimene.
Veenus peibutab kolmapäeval erakordse vaatemänguga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veenuse üleminekut Päikesest vaadatakse Tartu tähetornis kolmapäeva, 6. juuni varahommikul kell 4.11–8.
Tartu Observatooriumi teaduri Alar Pussi sõnul võib tänavust Veenuse üleminekut Päikesest Eestis pidada eriliseks näiteks seetõttu, et Veenus projekteerub tõusvale Päikesele.
Peamine erilisus on aga siiski see, et nähtus leiab aset väga harva - järgmine üleminek toimub alles 2117. aasta 11. detsembril ja üle-eelmine toimus 1882. aastal.
Küll aga toimus eelmine üleminek 2004. aasta 8. mail.
«See seik viitab asjaolule, et kuigi üleminekud on harvad, esinevad nad sadat aastat ületava vaheaja järel sageli nö paarikaupa, 8-aastaste vahedega,» selgitas Puss.
Avardunud võimalused
Tartu tähetorni astronoomiaringi president Jaak Jaaniste lisas, et iga selline sündmus võimaldab teha kindlat tüüpi mõõtmisi, mida muudel juhtudel teha pole võimalik.
Näiteks saab antud juhul täpsustada Maa, Päikese ja Veenuse vastastikust asendit ja selle kaudu ka täpsemalt kirjeldada nende liikumist.
«Kuni kosmoseajastuni oli see pea ainus võimalus,» lisas ta. «Nüüd enam mitte, sest kosmoseaparaatidelt saab teha just selliseid mõõtmisi, nagu parasjagu vaja.»
Jaaniste tõi esile, et väidetavalt avastas Mihhail Lomonossov just Veenuse üleminekut vaadeldes Veenuse atmosfääri.
«Kas see tõele vastab, saab igaüks nüüd järele proovida,» soovitas Jaaniste.
Rahvasuus pole Veenuse üleminekule Päikesest Jaaniste sõnul erilisi tähendusi antud.
«Pole teada, et mõni varasem tsivilisatsioon seda tähele oleks pannud. Kes seda päikest ikka sadade aastate kaupa põrnitseda jõuab,» selgitas Jaaniste. «Päikeseplekid on palju suuremad ja neid näeb väga tihti, aga folklooris ja ka varasemas teaduses see ei kajastu.»
Jaaniste sõnul pole lähiaastate väga haruldasi sündmuseid enam oodata, sest Halley komeeti näeb 2061. aastal ja leoniidide tähesadu 2032. aastal. Jaanistet ennast huvitavad ka kosmoseeksperimendid nagu Pluuto-reis New Horizons, mis jõuab sinnamaale 2015. aasta suvel või astromeetriline satelliit GAIA, mis lõpetab töö 2018. aastal.
«Maailma lõpp pidavat tulema, see vist ka haruldane sündmus,» naljatles ta.
Ülemineku olemus
Veenuse üleminek tähendab, et planeet Veenus läheb Päikese ja Maa vahelt läbi nii, et Veenuse tume ketas on näha liikumas Päikese heledal kettal.
Pussi selgituste kohaselt on Veenus Maa suhtes siseplaneet , mis tähendab, et nagu Merkuurgi, tiirleb Veenus Päikese ümber, olles Päikesele lähemal kui Maa.
Et kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu samal tasapinnal, võib vahel juhtuda, et siseplaneet, kas siis Merkuur või Veenus, satub Maa pealt vaadates Päikese taustale.
Aga Veenus ja Merkuur on Pussi sõnul Päikesega võrreldes väga väikesed ning on erinevalt Kuust Maast liiga kaugel, et planeedi ülemineku korral Päikesest saaks tekkida päikesevarjutus.