/nginx/o/2009/02/19/136595t1hc781.jpg)
Ilmateadlane Ain Kallis kirjutab Maalehes, et igaüks, kel on tulnud kühveldada lund, teab, et see võib olla nii sulgkerge kui ka tinaraske.
Maaleht: kui vähe või palju kaalub lumi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rusikareegli järgi annab nullkraadise temperatuuri juures 10 sentimeetrit lund sulades 1 cm vett, aga näiteks mägedes -10° lähedal sadava lume puhul annab 1 cm jagu vett meetripaksune lumekiht.
Maha sadanud lumi hakkab kiiresti tihenema ja muutub raskemaks, tema tihedus võib kasvada isegi kuni 400-500 kg/m3, mis on peaaegu pool sellest, kui palju kaalub sama kogus vett.
Kallis kirjutab, et kergete külmakraadide juures (lume-vee ekvivalendi 10:1 puhul) kaalub 5 cm lumekiht 2x15 m suurusel maalapil ligikaudu 150 kilogrammi, kui lumi sulab või sajab lörtsi, muutuvad labidatäied mitu korda raskemaks.
Ameerika arstid on arvutanud, et veerand tundi keskmise tihedusega lume kühveldamist võrdub 15-kilomeetrise sörkjooksuga.