Austraalia valitsuselt ja peaminister Kevin Ruddilt nõutakse viimaste katastroofide valguses taas jõulisemat kliimapoliitikat, et leevendada üleilmse soojenemise mõjusid maakera kuklapoolel asuvale mandrile, mida laastavad samaaegselt nii ulatuslikud maastikupõlengud kui ka tulvaveed.
Austraalia võitleb loodusega kahel rindel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased näevad viimastel nädalatel palju hävingut põhjustanud katastroofide taga üht ja sama põhjust - kliimamuutust, vahendas Reuters.
Austraalia lõunaosas asuvas Victoria osariigis jätkavad tuletõrjujad võitlust ülikuuma ja kuiva ilmaga kiirelt suurele maa-alale levinud leekidega, mis on kinnitatud andmetel nõudnud juba üle 200 inimelu, samas kui söeks põlenud kodude läbiotsimine alles käib ning surnukehasid tuleb aina juurde.
Queenslandi osariigis, saareriigi kirdeosas, on aga lugu vastupidine - seal on peaaegu kaks kolmandikku maast jäänud vee alla pärast torme ja tsükloneid, mis möllavad regioonis juba detsembrist saati.
Austraalia on maailma kolmas suhkrueksportija ning Queenslandi farmeritelt tuleb tavaliselt 95 protsenti selleks vajalikust saagist. Nüüd seisavad nad aga silmitsi laostumisega. Kahju kogu ulatust ei saada teada enne, kui tulvaveed järgmisel kuul taanduvad.
Queenslandi ja Victoria vahele jäävas Uus-Lõuna-Walesi osariigis on samuti alanud viimase paari-kolmekümne aasta kõige märjemad ilmad ning mõnel pool on sademete hulk küündinud juba kahe kolmandikuni keskmisest aasta tasemest.
Paduvihmad on peatanud kaevanduste töö ning hävitanud põllumajandussaake. Puhastustöödele kulub sadu miljoneid dollareid. Teadlased aga ennustavad kurjakuulutavalt, et samasuguseid olusid tuleb karta ka tulevikus.
Kliimamuutus toob nende sõnul mitte ainult palavamaid temperatuure, põudasid ja maastikupõlenguid, vaid ka äärmuslikke ilmaolusid nagu troopilised tormid, mis põhjustavad üleujutusi.
Ruddi juhitav tööerakondlik valitsus on jäänud teadlaste ja majandusekspertide rünnaku alla «ebapiisavate» sihtide seadmise pärast kasvuhoonegaaside emissiooni piiramisel.
2020. aastaks loodetakse Austraalias vähendada süsinikuühendite väljalaset vaid viie protsendi võrra - seda aga on palju vähem, kui lepiti eelmisel aastal kokku Bali kliimakonverentsil.