Keldi meres nädalavahetusel avastatud suur naftalaik, mis võis tekkida Vene sõjalaevade tankimisoperatsiooni ajal, hakkas mitmeks lagunema ning laiali valguma, liikudes edasi Iirimaa ja Walesi rannikualade suunas.
Salapärane naftareostus liigub ranniku poole
Iiri rannavalve kinnitusel avastati naftat meres mõne miili raadiuses ümber ühe lennukikandja ja tankeri ning sellest on juba võetud proove analüüsiks. Vene saatkonnalt on palutud andmeid sõjalaevadel kasutatava kütuse kohta, vahendas
.
Samal ajal jätkuvad ka õhuvaatlused. Briti rannavalve esialgselt hinnangul võib meres olla kuni tuhat tonni õli, ent AFP andmetel on iirlased praeguseks tuvastanud umbes kaks korda väiksema koguse ning ka Moskvas eitatakse sedavõrd ulatuslikku reostust.
Vene mereväe teatel teostatakse juhtunu väljaselgitamiseks sisejuurdlust, ent seda, kuidas nafta merre sattus ja kas see oli nende sõjalaevade süü, pole veel kinnitada suudetud. Hetkel tunnistatakse vaid, et merel on viidud läbi tankimisoperatsioon.
Corki linnast poolesaja miili kaugusel laiuva reostusala juures on praegu kaks tankimislaeva, üks lennukikandja, üks Vene puksiir, üks Vene hävitaja, üks Briti hävitaja ja üks Iiri mereväe alus.
Suurem osa reostusest jääb ekspertide sõnul ilmselt merepinnale ning tahkub tõrvapallideks, mis võivad jõuda rannikule paari nädala jooksul. Praegu liiguvad kolm suuremat naftalaiku ida poole, ent veel ei saa kindlalt öelda, kui palju ja kuhu need välja jõuavad.
Iiri võimud said teate reostusest laupäeval Euroopa mereohutusagentuurilt.
Venemaa transpordiministeeriumi teatel näitavad nende mereväe vaatlused, et vees võib olla umbes 300 tonni masuuti, kuid polevat teada, kas see pärineb sõjalaevade tankimisest, vahendas AFP.
Sõjaväe peastaabi ülem Nikolai Makarov ütles, et laevastikurühma komandöri sõnul toimus tankimine «normaalselt» ja ilma «märkimisväärsete» kütuseleketeta.
Vene mereväe pressiesindaja Igor Dõgalo kinnitas samuti, et õnnetusi torude ega mahutitega pole toimunud. Samuti välistas ta kütuse tahtliku merreheitmise.
Dõgalo seadis eile üldse küsimärgi alla reostuse suuruse, kinnitades meediale, et see «ei ole katastroofilise iseloomuga ega kujuta ohtu rannikuökoloogiale».