Konnatalgutega päästeti 10 851 kahepaikse elu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Konnatalgud Oius Viljandi-Tartu maanteel
Konnatalgud Oius Viljandi-Tartu maanteel Foto: Elmo Riig / Sakala

Sellel aastal esimest korda mitmel pool üle Eesti toimunud konnatalgute käigus päästeti kokku 10 851 konna, kellest 8832 olid kärnkonnad, 1931 pruunid konnad, 31 vesilikud ning 57 rohelised konnad.

3-30. aprillil osales neljas talgukohas kokku 209 vabatahtlikku.

Tänavuse aasta eripäraks oli heitlik ilm, mis ei lasknud oma kõikuva temperatuuriga konnadel rahulikult ühtlase vooluna sigimiskohtadesse kulgeda.

«Sellel aastal oli tõesti ootamatu, et oodatud paari päeva asemel toimus konnarände kiirreageerimine enam kui kahe nädala jooksul,» lausus Konnad teel(t) projektijuht Tanel Laan. «Õnneks aitasid tublid vabatahtlikud ning talgujuhid konnarinnet hoida kogu perioodi jooksul.» Ta tänas kõiki aitajaid.

Kõige suurem konnaliiklus toimus Leie-Oiu lõigul (5960), Kiisa-Kurtna teedel (2613) ja Jägala kandis (2278).

Usinad helistajad kaardistasid kolm lehekülje täit värskeid konnade rändeteid, laekus hulganisti nõuandeid ja teatati ka iseseisvatest konnapäästmise aktsioonidest.

Konnad teelt(t) projekt on kaheaastane ettevõtmine, mille eesmärk on päästa kevadeti maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning teha ühiskonnas teavitustööd Eesti konnaliikide ning nende eluviiside kohta. Samuti soovitakse ergutada maanteedele konnatunnelite rajamist ja muuta autojuhte hoolivamaks.

Tuleval aastal plaanib ELF isegi ulatuslikumaid konnatalguid, päästmaks tänavusega võrreldes veelgi rohkem sigimiskohtadesse teel olevaid kahepaikseid kevadeti hukkumisest.

Tagasi üles