Tallinna-Tartu maantee saab Eesti esimesed konnatunnelid
6. mai 2012, 23:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna-Tartu maantee Aruvalla-Kose lõigule rajatakse kolm konnatunnelit. Lisaks ehitatakse maanteele ökodukt, et põdrad saaksid ohutult teed ületada.
Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialist Villu Lükk rääkis Postimehele, et konnatunnelid on planeeritud Saula silla piirkonda ja kokku on neid kolm. Lisaks rajatakse veel ka kolm väikeulukitunnelit, kust saavad samuti konnad liikuda. Valmivad need tunnelid koos teega järgmisel aastal.
«Aruvalla-Kose teeprojektis kujutavad konnatunnelid endast 80 cm läbimõõduga ümartruupe, mille põhi kaetakse 1/3 osas truubi läbimõõdust kohaliku pinnasega,» seletas Lükk. «Konni suunavad truupidesse spetsiaalsed konnapiirded, mis takistavad nende teele sattumist.»
Lükk rääkis, et tegemist on olulise konfliktkohaga, st konnad kipuvad kudemise ajal massiliselt teed ületama.
Hetkel mujale selliseid tunneleid kavas rajada ei ole.
«Keskkonnaamet on meile esitanud 20 konfliktset kohta, aga peale ühe kõnealuse, need ei kattu tulevaste teeprojektidega,» rääkis Lükk. «Otsime koostöös kekkonnaministeeriumiga võimalusi iseseisvate konnatunnelite projektide realiseerimiseks.»
Lisaks rajatakse Aruvalla-Kose lõigus kilomeetrile 33,8 Eesti esimene ökodukt, mis on peamiselt mõeldud põtradele nende ajaloolisel rännuteel ohutute tingimuste loomiseks maantee ületamisel.
«Seal on samuti konfliktikoht, kust toimub põtrade ränne nii kevadel kui ka sügisel,» selgitas Lükk. «Valmib see samuti koos ülejäänud objektiga järgmisel aastal.»
Ta seletas, et loomad suunatakse ökoduktile spetsiaalsete ulukitaradega, mis piirnevad teega. Ökodukt ise on liivakellakujuline, kõige kitsamast kohast 21 ja otstest 55 meetri laiune ning kaetud kohaliku pinnasega, kuhu istutatakse haljastus.
Lisaks mainitule on kolm ökodukti kavandatud Kose-Mäo teelõigule ja üks Tallinna ringteele.
Seni on Eesti maanteedele ehitatud 1- ja 1,5-meetrise läbimõõduga väikeulukitunneleid. Neid on tehtud Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu ja Jõhvi-Tartu-Valga maanteele.
«Samuti on liikumiseks sobivaks kujundatud maanteesildade aluseid kallasradasid, mis on loomade liikumise seisukohast isegi tunnelitest olulisemad, sest sageli kulgevad loomade käigurajad piki vooluveekogusid,» seletas Lükk.
Lüki sõnul tuleb kallasraja kohandamisel väikeulukitele tagada aastaringselt kuiva kallasraja olemasolu. Lisada tuleks kändudest risuvall, mille varjus on väikeulukitel turvalisem liikuda. Samuti võib lisada suunavat ja varjet pakkuvat haljastust ja ulukitarasid.