Loomakaitsjad peavad Saaremaa lambapidajate suhtumist vastutustundetuks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Madis Filippov
Copy
Lambad.
Lambad. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti Loomakaitse Liit (ELL) saatis keskkonnaministrile kirja, milles leiab, et huntide arvukust ei peaks Saaremaal piirama. Seda, et lambakasvatajate sõnul on kaitseabinõud kulukad, peab ELL vastutustundetuks suhtumiseks nii oma loomadesse kui huntidesse.

ELLi hinnangul on lambakasvatajatel seadustest tulenev kohustus rakendada oma lammaste kaitseks huntide rünnakute eest kaitseabinõusid.

«Kui loomade piirdeaia seisukord ei taga piisavat kaitset loomadele, siis tuleks probleemide lahendamisel esmalt tähelepanu pöörata aedikute olukorrale ning vajadusel teostada parandus- ja renoveerimistöid,» seisab pöördumises. «Lisaks korralikule aedikule hoiab kiskjaid eemal ka karjuste ja valvekoerte kasutamine, kariloomade ööseks lauta ajamine või karjamaade vahetus.»

ELLi väitel ei ole huntide suurejoonelisem hukkamine üksnes põhjusel, et Saaremaa on suurim lambakasvatuspiirkond, sobilik ja lubatav.

Arvestades asjaolu, et Saaremaal loetletud huntide arvukus ei ole suur (10 hunti) ning Saaremaa lambakasvatajate argumentideks kaitseabinõude rakendamata jätmisel on abinõude rakendamise kulukus, on ELL hinnangul tegemist vastutustundetu suhtumisega nii oma loomadesse kui huntidesse.

ELL ei näe kaalukat põhjust, miks peaks ühes Eestimaa piirkonnas huntide arvukust piirama suuremal määral vaid teatud isikute grupi tegevuse soodustamiseks, kui loomade kaitseks muude vähem äärmuslike abinõude rakendamist ei peeta lambakasvatajate poolt vajalikuks ega põhjendatuks.

«Sellistele kaalutlustele tuginedes tuleks viia huntide ja ehk ka kõikide teiste loomapidajaid ning põllumehi häirivate loomade-lindude arvukus minimaalsele tasemele kogu riigis, et tagada nende nn loomahirmuta tegutsemine,» kirjutab liit.

ELL lisas, et maailmas on hunt valdavalt looduskaitse all olev liik ja vastavalt Berni konventsiooni II lisale on ta range kaitse all. Samuti kaitsevad hunte Euroopa komisjoni elupaiga direktiivi II ja IV klausli lisasätted.

Vaatamata asjaolule, et Eestil on mõlema Euroopa õigusakti lisa suhtes erand, peaks huntide suhtes plaanitavate äärmuslike meetmete rakendamise vajadus olema ELLi hinnangul tõsikindlalt tõestatud ning põhjendatud.

Näiteks on Euroopa Komisjon arvustanud teravalt Rootsi hundipoliitikat ning trahviähvardusel keelas Rootsi valitsus talveks hundijahi. ELL hinnangul tuleks vältida sarnaste arengute kordumist ka Eestis kui pelgalt emotsioonidest ja lambakasvatajate põhjendamatust eelistamisest lähtuvalt asutakse hunte hävitama.

Saaremaa lambakasvatajad pöördusid keskkonnaministri poole sooviga, et hundi arvukust piirataks. Lambakasvatajate andmetel registreeriti 2011. aastal Saaremaal 160 huntide poolt murtud lammast, mis on 20 korda rohkem kui ülemöödunud aastal. Tunamullu murti vaid 8 lammast.

Tagasi üles