Saaremaa talupidajate liit ja sealsed lambakasvatajad saatsid keskkonnaministrile pöördumise, kus toovad välja Saaremaa hundiprobleemi võimalikke lahendusi. Keskkonnateabe keskuse väitel on kompensatsioonisüsteem alternatiiviks huntide tapmisele.
Männil Saaremaa hundiprobleemist: kompensatsioon on alternatiiviks tapmisele
1. mai 2012, 23:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lambakasvatajate andmetel registreeriti 2011. aastal Saaremaal 160 huntide poolt murtud lammast, mis on 20 korda rohkem kui ülemöödunud aastal. Tunamullu murti vaid 8 lammast.
Huntidega hädas lambakasvatajad saatsid keskkonnaministeeriumile pöördumise, kus avaldasid soovi, et hundiarvukust piirataks enne uue karjatamisperioodi algust. Üle-eestiline hundijahihooaeg algab 1. novembrist ja kestab kuni 28. veebruarini.
«Väljaspool jahiaega on jahiseaduse järgi võimalik välja anda erilube vaid kahjustuste olemasolul järgmiste kahjustuste ärahoidmiseks, mitte arvukuse reguleerimiseks,» selgitas keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil Postimehele.
Ta lisas, et hunt on vähearvukas ja väga ettevaatlik loom ning tema jaht lumeta perioodil ei ole reeglina tulemuslik.
«Ka ei ole eetiline ulukite arvukust reguleerida sigimisperioodil ja ajal, mil pojad on vanematest otseselt sõltuvad. Sellepärast ongi ulukitele määratud jahiajad,» rääkis Männil, kelle andmetel jäi Saaremaa jahimeestel tänavu välja antud jahilimiit täitmata.
Veel avaldasid lambakasvatajad soovi, et loomapidajale antaks õigus karja ründav hunt maha
lasta.
«Kui loomapidaja on jahimees ja keskkonnaamet annab välja eriloa, on see võimalik. Muul puhul on tegemist olukorraga, kus uurimisorganid peavad välja selgitama, kas tegemist oli salaküttimise või hädakaitsega, viimast reguleerib relvaseadus,» vastas Männil. «Vastavalt looduskaitseseadusele ei maksta kahju eest kompensatsiooni juhul, kui kahjustaja on hukatud või vigastatud. Kompensatsioonisüsteem ongi alternatiiviks tapmisele.»
Talupidajate liidu hinnangul peaks muutma jahiseadust, et jahimehed saaks loa
kasutada öösihikuid huntide ja kahjustuskoldes ka metssigade laskmiseks. See hõlbustaks oluliselt nende tabamist.
Männili sõnul on aga öösihikud keelatud kogu tsiviilkäibes ning nende jahinduses kasutamist ei arutata. «Arutada võib kunstliku valgusallika kasutamise lubamist kahjustuskohtades,» kinnitas ta.
Talupidajate liit soovib, et murtud emaslooma (lamba, kodukitse, veise) eest tuleb hüvitada kolmekordses lihalooma väärtuses, sest kui hunt murrab maha emaslooma, siis jääb järeltulev põlv saamata.
«Praegu makstakse keskmise turuväärtuse alusel ja plaani seda süsteemi muuta ei ole,» lausus Männil.
Ta seletas, et möödunud aastal sündis üle pika aja Saaremaal hundipesakond, mis tõstis hundi arvukuse vähemalt kahekordseks.
«See oli ka kahjustuste suurenemise põhjuseks. Uute kahjustuste tekkimisel saab keskkonnaamet välja anda hundi küttimise lube väljaspool jahiaega,» rääkis Männil. «Olenevalt kahjustuste hulgast ja uue pesakonna olemasolust saarel kehtestab keskkonnaamet hundi küttimislimiidi eelolevaks jahihooajaks.»
Ta lisas, et vajadusel tuleb keskkonnaametil rakendada meetmeid limiitide paremaks täitmiseks Saaremaal.
«Saaremaa huntide teema tuleb enne jahihooaega arutusele keskkonnaministeeriumi suurkiskjate kaitse ja kasutamise korraldamise töörühmas, kus koostatakse vastavad suunised keskkonnaametile,» kinnitas Männil.