Kõrede kaitsmisega tegelevad looduskaitsjad tahavad Saaremaal Harilaiult maha võtta nõukogude ajast pärineva kidura männiistanduse ja taastada üheaegselt nii Eesti ühed võimsamad liivaluited kui ka omaaegsed kõrede elupaigad.
Konnakaitsjad tahavad Harilaiult metsa maha võtta
30. aprill 2012, 08:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mulle Harilaid väga meeldib, aga seda männiistandust on valus vaadata,» ütles Saarte Häälele kõresid uuriv Tartu ülikooli loomaökoloog Riinu Rannap.
Nõukogude ajal kuulsatele Harilaiu luidetele istutatud kidurad männid on suuresti süüdi selles, et avatud ja vesiste nõgudega luitemaastikku armastavad kõred on tänaseks Harilaiul sisuliselt välja surnud. Rannap tõdes, et iga aastaga jääb Harilaiul kõresid järjest vähemaks.
Rannapi sõnul pole nõukogude ajal Harilaiule istutatud kiduratel mändidel mingit arvestatavat looduskaitselist ega metsanduslikku väärtust. Seevastu istanduse mahavõtmine aitab taastada Harilaiu omaaegset uhkust, Eesti üht suurimat luiteala, mille pärast poolsaar 1920ndatel ka kaitse alla võeti.
«See oleks üks Saaremaa pärl,» lausus Rannap, kelle sõnul muudaks luiteala taastamine Harilaiu 3–4 aastaga kõrede jaoks paradiisiks. Praegu on 3,6 km² suurusest poolsaarest männiistanduse all hinnanguliselt umbes viiendik.
Harilaiu puhastamist mändidest ja pilliroost näeb ette ka keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud tegevuskava kõre (Bufo calamita) kaitseks Eestis 2010–2015. Ka tegevuskava soovitab Harilaiu endise luiteala männiistandusest puhastada. Nii tekiks juurde avatud liivaalasid, mis on kõredele olulised nii toitumiseks kui ka peitumiseks. 5–10 aasta pärast tuleks kõrede tarvis taastada ka väike rannaniit Haagi lõuka idaosas. Alustama peaks rooniitmisest, kuid seejärel tuleks seal hakata loomi karjatama, kuna karjatamine hoiab taimestiku sobiva kõrgusega ja sigimisveekogud piisavalt avatuna.