/nginx/o/2011/08/26/723592t1h7096.jpg)
Riigikontroll soovitab Peipsi järve reostuskoormuse vähendamiseks pöörata asulareovee puhastamise kõrval rohkem tähelepanu ka põllumajanduslikule hajureostusele, mis moodustab Eesti poolel olulisima osa inimtekkelisest reostuskoormusest.
Riigikontroll: Peipsi järve hea seisundi tagamine 2021. aastaks on kaheldav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti tuleks muuta Eesti ja Venemaa siiani toiminud koostööd järve seisundi parandamisel veel tulemuslikumaks.
Riikliku keskkonnaseire andmetel on Peipsi Suurjärve seisund kesine ning Lämmijärve ja Pihkva järve seisund halb. See on põhiliselt tingitud veekogude reostumisest taimtoitainetega, peamiselt lämmastiku ja fosforiga.
Vaatamata senistele jõupingutustele, mis tehtud veekogude reostuse vähendamiseks, ei ole Peipsi järve seisund viimase aastakümne jooksul paranenud. Suure tõenäosusega ei täideta Euroopa Liidu 2015. aastaks seatud eesmärki tagada kõigi siseveekogude, sh ka Peipsi hea seisund. Järgmiseks ajaliseks eesmärgiks on võetud aasta 2021, teatas riigikontroll.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo selgitas, et kesine või halb seisund viib veekogu ökosüsteemi muutumiseni ning kriitilisematel juhtudel vetikate vohamise ja vetikamürkidest tingituna kalade suremiseni.
«Selle läbi kannatab kogu järve ümbruse eluolu – seda nii järve kasutamisel kalastamiseks kui ka suplemiseks,» nentis Olgo.
Riigikontrolli hinnangul on ka uueks tähtajaks eesmärgi täitmine kaheldav, kui veemajanduskavades ning ka kaitsemeetmete rahastamisel ei hakata senisest enam tähelepanu pöörama põllumajandusliku hajureostuse vähendamisele.
Seni on riik Peipsi valgla kaitseks enim investeerinud asulareovete puhastamisse (aastatel 2004–2011 ligikaudu 150 miljonit eurot). Olgo sõnul tuleks mõelda nüüd ka võimalustele, kuidas vähendada põllumajandusest tulenevat koormust.
«Väetiste kasutamisest tulenev hajureostus moodustab praegu 65–90 protsenti järve inimtekkelisest reostuskoormusest,» sõnas Olgo. «Samas ei ole väetamise piirmäärad põllumajanduses piisavalt ranged ning puudulik on kontroll nende kasutamise üle. Näiteks ei pea riigikontroll õigeks olukorda, et paljud tootjad ei järgi veel väetiste kasutamisel hea põllumajandustava soovitusi.»
Kuna Peipsi on Euroopa Liidu suurim piiriveekogu ning 2/3 Peipsi valgalast asub Venemaal, auditeerisid Eesti ja Venemaa kõrgeimad auditiasutused Peipsi järve seisundi parendamist koostöös. Eesti Riigikontroll ja Vene Kontrollikoda rõhutavad oma ühismemorandumis, et järve seisundi parandamine on võimalik vaid üheskoos.
Seetõttu on oluline, et 1997. aastal Peipsi järve kaitseks loodud Eesti-Vene ühiskomisjoni senine edukas töö muutuks veelgi paremaks, seda eelkõige ühiste järve kaitse eesmärkide seadmisel, seire korraldamisel ja andmete vahetamisel. Vajalik on ka ühiselt hinnata, kas rakendatud tegevustel on olnud mõju järve seisundi parandamisele või mitte.