Jahimehed lasid kitsi tunamullusest 13 korda vähem

Metskitsed. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viimaste jahiandmete järgi kütiti möödunud jahihooajal 13 korda vähem kitsi kui kaks aastat tagasi. Seevastu tabasid jäägrid mullusest rohkem põtru, punahirvi ja metssigu.

«Jahimeeste hinnang on kitsede arvukusele ikka veel pessimistlik ja pigem on see võrreldes eelmise aastaga langenud,» selgitas keskkonnateabe keskuse ulukiseire juhtivspetsialist Rauno Veeroja langenud arve.

Meenutuseks – mullu avaldatud keskkonnateabe keskuse seirearuande järgi hukkus 2009/2010. aasta talvel umbkaudu 50 protsenti Eesti metskitse asurkonnast, kui karm talv raskendas ligipääsu looduslikule toidule ja madal temperatuur püsis pikalt. Ka järgnev talv oli raske.

«Jahimehed räägivad, et sokkudest on ilusamad ja tugevamad ellu jäänud,» lisas Veeroja.

Viimasel jahihooajal lasti vaid 1211 kitse, samas kui aasta varem oli see arv 5075 ja 2009/2010. aasta jahihooajal koguni 15 716. Veeroja rõhutas, et 13-kordne muutus küttimises, ei tähenda samasugust arvukuse muutust.

«Küttimise suur muutus on osalt tingitud sellest, et kui paar aastat tagasi oli metskitsi palju, siis oli kehtestatud miinimumlimiit, mis tuli täis lasta,» meenutas Veeroja. «Selleks, et oluliselt langenud asurkond saaks taastuda, otsustasid jahimehed ise, et nad kitse ei küti. Ja riik ei kohusta neid küttima.»

Veeroja seletas, et kuna viimane talv oli suhteliselt kerge, siis loodetakse asurkonna kosumist, kuid järgneva jahihooaja küttimismahud jäävad tõenäoliselt umbes samasugusele tasemele.

Suurkiskjatest lasti tänavu karusid 53, mullu 57 ja hunte 151, mullu 130. Ilveseid kütiti eelmise aastaga võrreldes tunduvalt vähem. Kui toona hukkus jahimeeste tõttu 181 ilvest, siis tänavu täpselt 100.

«Koos kitsega on ka ilvese arvukus hakanud langema,» põhjendas Veeroja, lisades, et enim on langenud ilvese juurdekasvu näitajad ehk järglaste hulk ja nende ellujäämine. Nimelt kuulub kits ilvese toidulauale.

«Meie prognoosid näitasid, et kui ilveseid oleks sel aastal rohkem kütitud, siis oleks ohtu sattunud ilvese arvukuse piir, mis on ohjamis- ja kaitsekorralduskavas paika pandud,» täpsustas ta. Nii otsustati liigi arvukust veidi piirata, kuid vältida järsku kukkumist.

Põtru kütiti viimasel jahihooajal 4730, mullu 4255 ning punahirvi 693, mullu 497. Veidi on tõusnud ka lastud metssigade arv 17 028-lt 18 159-le.

«Põdra ja hirve asurkonna suurus on viimastel aastatel kasvanud ja nende küttimine võib järgneval jahihooajal isegi suureneda,» rääkis Veeroja. «Põdra puhul on tinglik piir, millest tihedamaks asurkonda lasta ei tahaks, sest sellega kaasnevad metsakahjustused.»

Veeroja hinnangul oleks mõistlik, kui põdra asurkond oleks praegusest pigem hõredam. Hirv on Veeroja sõnul liik, mis lõuna poolt aina põhja suunas levib ja koos sellega suureneb aasta aastalt ka hirve küttimine.

Ulukiseire spetsialisti sõnul oli möödunud talv metsloomadele oluliselt kergem kui kaks varasemat.

«Viimane talv ei toonud ulukiasurkondades suuri kadusid kaasa,» kinnitas Veeroja. Vahepealne külm võis küll mõnele loomale saatuslikuks saada, kuid see on nö loomulik kadu.

Enim muutus metskitse küttimine:

Jahihooaeg:	2011/2012	2010/2011	2009/2010
Põder	4730	4255	4031
Punahirv	693	497	403
Metskits	1211	5075	15716
Metssiga	18159	17028	20072
Karu	53	57	45
Hunt	151	130	103
Ilves	100	181	184
Rebane	7144	9656	7472

Allikas: keskkonnateabe keskus