Sünoptik: külm front võib öötundidel tuua hiidrahet

Hiidrahet on sadanud Eestis varemgi. Üheksa aastat tagasi pani Viljandi vallas Pirmastu külas elav Üllar Asu pärast sadu suuremad raheterad sügavkülma ning järgmisel päeval mõõdeti neist kõige suurem ajakirjanike juuresolekul üle: läbimõõt ulatus pisut üle viie sentimeetri. Foto: Elmo Riig / Sakala

Sünoptik Kairo Kiitsaku sõnul oli külm front laupäeval kella 13 seisuga jõudnud Ida-Eestisse ning võib laupäeva õhtul ja ööl vastu pühapäeva tuua hiidrahet.

«Selle tagalas kannab läänevool meile jahedamat õhku ja animatsioonist on näha, kuidas mööda merd tulevad juba üksteise järel uued rünkpilvede liinid. Need liiguvad üle maa ida suunas,» kirjutab Kiitsak sotsiaalmeedias.

«Pilvede vahelt näitab ka päikest. Ma nimetan seda petlikuks eelmänguks,» selgitab Kiitsak. «Temperatuurigradient madalamate ja kõrgemate õhukihtide vahel järk-järgult suureneb, kuna kõrgustes tuleb jahedamat õhku peale ja õhukihistus muutub seeläbi ebapüsivamaks.»

Uute pilverünkade arengule aitab Kiitsaku kinnitusel kaasa ka soe merevesi. Rünkpilvedest arenevad laupäeva õhtul ja ööl vastu pühapäeva võimsad rünksajupilved, mis põhjustavad tugevat vihma, äikest ja kohati rahet, mille läbimõõt võib ulatuda üle 2 sentimeetri. Lisaks puhub tugev tuul ning rünksajupilvede all on puhangud veelgi jõulisemad.

Kui vikipeedia andmeil nimetatakse raheks vähemalt poolesentimeetrise läbimõõduga jäätükke, siis hiidrahe puhul ületab rahetera läbimõõt 2 sentimeetrit. Kuna suurtel raheteradel on ka suur purustusjõud, võib hiidrahe olla väga ohtlik.