Austraaliat laastavate maastikupõlengute tsoon on täies ulatuses kuulutatud kuriteopaigaks ning kriminalistid otsivad sealt nüüd tõendeid, mis juhiksid uurijad võimalike süüdlaste jälile, kelle hingel on kardetavasti rohkem kui paarisaja inimese surm.
Austraalia politsei otsib laastavate põlengute süütajaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Victoria osariigi politseivolinik Christine Nixon algatas kahtlustatavate süütamiste asjus suurjuurdluse, mis ristiti operatsiooniks Phoenix, ning lubab põlengute põhjustajad tabada, vahendas Reuters.
«Kõiki põlenguid koheldakse kuriteopaigana,» kinnitas ajakirjanikele politsei pressiesindaja, kes lisas, et katastroofitsooni saabuvad spetsialistid riigi erinevatest osadest. Osariigi peaministri sõnul ootab süütajaid kas tapmis- või mõrvasüüdistus.
Laupäeval puhkenud kõigi aegade ohvriterohkeimate põlengute puhul kahtlustatakse süütamist, sest piirkonnas ei täheldatud näiteks äikest, mis tavaliselt vallandab maastikul tulekahjusid.
Eksperdid alustasid juba oma tööd, ehkki mitmel pool möllavad leegid praegugi edasi. Kõige rängemalt on kannatanud piirkonnad Melbourne'ist põhja pool, kus on tuleroaks läinud üle paarikümne väiksema linnakese.
Päästeametnike sõnul pole aga olukord veel kaugeltki kontrolli all ning inimesi kutsutakse üles säilitama valvsust. Tugeva tuulega kiiresti levida võivate leekide tõttu on häire antud veel kümnetele asulatele.
Kinnitatud on seni vähemalt 173 inimese hukkumist, kuid ametnike sõnul see kurb number ilmselt suureneb, sest veel üle poolesaja hukkunu võib olla identifitseerimata. Austraalia peaminister Kevin Rudd on tundmatuid süüdlasi nimetanud «massimõrtsukateks».
Austraalias on maastikupõlengud üsna sagedased, sest suved on seal tavaliselt kuivad ja kuumad, ning ka süütamisi tuleb tihti ette, ent sedavõrd palju ohvreid kui tänavu, pole varem leegid nõudnud.
Ruddi valitsusele on viimaste päevade katastroofi tõttu kasvanud surve rakendada resoluutsemaid meetmeid üleilmse kliimasoojenemise vastu võitlemiseks, mida peetakse üha laastavamate tulekahjude üheks põhjuseks.