Pisikese Eesti eri paigus erineb kliima suuresti

Kui Tallinna tänavaid kattis veel eile suuresti lumi, siis Tartu linnapilt oli märksa kevadisem. Gildi ja Ülikooli tänava nurgal Tõnissoni platsil mängisid kitarri Jaanus Karlson, Kaarel Sepp ja Villy Salem.

FOTO: Kristjan Teedema

Kevad algab Kagu-Eestis keskmiselt nädal varem kui Põhja-Eestis ja enam kui kaks nädalat varem kui Lääne-Eesti rannikul.
 

Klimatoloog Ain Kallis pole mingi erand nende lõunaeestlaste seas, kes peavad ikka peenikest naeru selle üle, et tõeline kevad saabub Põhja-Eestis nädal-kaks hiljem kui lõunas.

«Tallinnas antakse igasugust kraami kuhjaga rohkem, aga kevadsoe jõuab meile varem ja see on lõunaeestlase lohutus,» aasis Kallis. «Eriti mõnus on veel siis, kui nad saavad seal (Tallinnas – N. N.) kaela ühe sahmaka lund.»

Nii juhtuski, et mõne päeva eest õitsesid lõunas sinililled ja küla vahel kolasid valge-toonekured, kuid mujal riigis sadas maha vägev ports lund. Puutumata jäidki vaid lõunaprovintsid. See võib aga veelgi suurendada mätta roheliseks muutumise siseriiklikke erinevusi.

Eile hommikul oli EMHI lumekaardi järgi Kuusikul koguni 19 sentimeetrit lund, Tallinnas aga kuus sentimeetrit. Nädalavahetuse lumesaju piir jooksis mööda Viljandi- ja Jõgevamaa põhjaservi, ehkki vanast ajast leidus lund ka Haanja ja Otepää kõrgustikel.

Külli Loodla Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist ütles, et kui Tartus algab klimaatiline kevad keskmiselt 19. aprilli paiku, siis Tallinnas alles 24. aprillil. Lääne-Eesti saartel on lood veel kehvemad – Hiiumaal Ristnas on keskmine kevade alguse aeg 28. aprill.

Klimaatilisest varakevadest saab päriskevad alles siis, kui ööpäevane õhutemperatuur kerkib püsivalt üle viie pluss­kraadi. Siis hakkab ka mätas roheliseks minema. Aga maarahvas teab, et floora muutub tõeliselt tormakaks alles siis, kui sulanud maa saab korraliku sahmaka vihma.

Erinevad rekordid

Ka rekordite osas iseloomustavad kevade saabumist Tallinnas ja Tartus ajavahed. 1951. aastast kogutud andmete kohaselt saabus kevad Tartus kõige varem 2007. aasta 21. märtsil, Tallinnas aga 2008. aasta 30. märtsil. Kõige hiljem ehk 5. mail saabus klimaatiline kevad Tartusse 1981. aastal, Tallinna aga 14. mail 1978. aastal.

Rannikualade ja sisemaa kliima suurte erinevuste põhjuseks on mõistagi Läänemeri, mis hoiab kevadel oma mõjuala kauem jaheda ja sügisel soojema kui sisemaa.

Ööpäevane keskmine temperatuur võib kerkida üle viie kraadi Lõuna-Eestis juba sel nädalal, Põhja-Eestis aga pigem millalgi tuleval nädalal. Sünoptik Helve Meiterni sõnul sulab Põhja-Eesti lumi siiski kiiresti ära ja peamise kliimaerinevuse tekitab ikkagi Läänemeri. «Vahel on erinevus kuus päeva, mõnikord kuni kaks nädalat,» lausus ta. «Usun, et tänavune erinevus jääb keskmise lähedale.»

Loodusgeograafi ja Tartu Ülikooli professori Rein Ahase sõnul on kevade areng suuremates linnades tavaliselt kiirem kui nende ümbruses, sest linnad ise eritavad sooja. «Sõltuvalt aastaajast ja kohast võib temperatuurivahe olla ka suurem kui üks kraad,» selgitas ta.

Ehkki klimaatiline kevad saabub läänesaartele kõige hiljem, jõuab sinna ometi kiiremini varakevad. «Lääne-Eestis hakkavad varem õitsema sellised liigid, mis vajavad vähem temperatuuripügalaid,» selgitas Ahas ja tõi näitena sarapuu.

Kevad südames

Ornitoloog Margus Otsa sõnul on esimesed valge-toonekured Eestisse saabunud. «Sel aastal nähti neid aprilli esimestel päevadel,» lausus ta. Rändlinde siseriiklikud ajutised kliimaerinevused suurt ei morjenda ja ka Lääne-Eestis liigub neid praegu hulgi.

Hiljem saabuvad Otsa kinnitusel kõikvõimalikud putuktoidulised linnud, nagu suitsupääsuke. «Kui läheb soojaks, siis võib aprillis esimesi pääsukesi näha küll,» arvas ta.

Ain Kallisele annab kevade saabumisest märku pigem see, kui silm hakkab särama. «Eks kevad on inimese südames ja algab igaühel erineval ajal,» lausus ta. «Minul on kevad südames juba tükk aega, selline tunne hakkab juba märtsis, kui esimesed linnud säutsuvad.»

Ja küll saabub sügisel ka mereäärsete aeg peenikest naeru pidada – nii nagu kevad tuleb lõunas varem, nõnda ka tõeline talv.

Kas teadsite, et...
•    Klimaatiline kevad algab siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur kerkib püsivalt üle viie kraadi.
•    Sügisel ja talvel on rannikualad tunduvalt soojemad kui sisemaa, samal ajal on mais sisemaal keskmiselt rohkem kui 3,5 kraadi soojem kui rannikul.
•    Suvel kontrastid peaaegu kaovad.
•    Aasta keskmine temperatuur on madalaim kõrgustikel ja kõrgeim Lääne-Eesti saarte läänerannikul.
•    Eestis eristatakse kaheksat klimaatilist aastaaega – lisaks teistele on kevadtalv ja varakevad ning hilissügis ja eeltalv.
•    Kevadtalv ja varakevad saabuvad kõige varem Saaremaa läänerannikul, päriskevad ja suvi aga Kagu-Eestis. Kevad algab kagus keskmiselt nädal varem kui Põhja-Eestis ja enam kui kaks nädalat varem kui Lääne-Eesti rannikul.
•    Klimaatiline suvi algab keskmiselt kõige varem Kagu-Eestis 27. mail, Lääne-Eesti saarte läänerannikul aga alles 12. juunil.
•    Klimaatiline talv algab Kagu-Eestis keskmiselt kuni kuu
aega varem kui Sõrve säärel.
•    Suuremates linnades on aastaajaline areng 1–4 päeva ümbritsevast loodusmaastikust ees.

Kevadiste sündmuste ajaratas*
•    Esimesed künnivaresed saabuvad keskeltläbi 19. märtsil, seejärel jõuavad märtsis kohale põldlõokesed, kiivitajad ja hiireviud.
•    Arukase mahlajooks algab aastate keskmisena 5. aprillil.
•    Sarapuu hakkab õitsema 11. aprillil ja sinilill 20. aprillil.
•    Esimesed musträstad jõuavad kohale 1. aprillil, seejärel saabuvad metsvindid, linavästrikud, sookured ja valge-toonekured.
•    Arukask hakkab lehtima 10. mail.
•    Nurmenukk hakkab õitsema 14. mail, toomingas 19. ja võilill 20. mail.
•    Aedõunapuu hakkab õitsema 29. mail, sirel 31. mail.
•    Mai algul jõuavad kohale esimesed suitsupääsukesed ja viimasena 21. mai paiku piiritajad ja rukkiräägud.
•    Pärn läheb õide aga alles 13. juunil.
    * toodud on taimede tärkamise ja lindude saabumise keskmise alguse ajad Türil 1948.–1996. aastani kogutud andmete põhjal.
Allikas: «Eesti entsüklopeedia» 11. köide, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002

Tagasi üles