/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/07/15/57013t1h405c.jpg)
Antarktika poolsaare suur jääpank on kliimasoojenemise tõttu viimase 17 aasta jooksul 85 protsendi võrra kahanenud, teatas Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) neljapäeval.
Antarktika jääpank on 85 protsendi ulatuses kahanenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Envisat satelliidiga tehtud fotodelt selgub, et niinimetatud Larsen B jääpank, mis oli 1995. aastal 11 512 ruutkilomeetri suurune, on praegu kõigest 1670 ruutkilomeetri suurune.
Larsen B on üks kolmest jääpangast, mis mööda poolsaare idakülge lõuna poole triivib. Larsen B on 1995. kuni 2002. aastani mitmeid kordi lõhenenud ning 2002. aastal murdus pool allesolevast jääpangast. Larsen A eraldus 1995. aasta jaanuaris.
«Larsen C on muutumatuna püsinud, kuid uuringud näitavad, et suvel sulamine suureneb,» selgus agentuuri pressiteatest.
Jääpangad on paksud hulpivad jäätükid, mis on tavaliselt kalda külge kinnitunud. Nad on tekkinud merre voolanud liustikuveest. Teadlaste sõnul on jääpangad väga tundlikud kliimamuutustele ning soojemad hoovused võivad neid altpoolt õõnestada.
Antarktika poolsaarel on atmosfäär viimase 50 aasta jooksul soojenenud ligi 2,5 kraadi võrra, mis on maailma keskmisest kordades kõrgem.
Jääpangad erinevad jääkilpidest. Maal on kaks jääkilpi, millest üks katab Antarktist ning teine Gröönimaad. Antarktise jääkilp on maailma suurim liustik, mis katab umbes 98 protsenti Antarktise mandrist.
Kui jääkilp isegi osaliselt sulaks, tõuseks maailmamere tase ning väiksemad saared ja rannikuäärsed linnad oleksid ohus. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et seni on jääkilbid stabiilsed olnud.
«Kui soojenemine levib edasi lõunasse, on need tähelepanekud väga olulised Lääne-Antarktise hiigelsuurte jäämasside uurimisel,» tsiteeris ESA professor Helmut Rotti.