/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2009/08/14/221150t1h4fdd.jpg)
Keskkonnaministeerium plaanib hakata uurima Narva veehoidla kallast, et välja selgitada, kas seal on selliseid kaldaalasid, kust võib irduda ujuvsaari.
Ministeerium hakkab uurima Narva ujuvsaarte teket
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2010. aasta suvel pääses kõrgvee tõttu Narva veehoidlas asuva saare küljest lahti ning triivis Eesti poolele metsaga kaetud ujuvsaar. Tammist alla lastud maalahmakas reostas Narva-Jõesuu randa, mille koristamine läks maksma üle poole miljoni krooni.
Narva veehoidlas ei ole ujuvsaar just väga erakordne nähtus, mistõttu soovitakse nüüd uurida nende tekkega seonduvat.
«Ujuvsaarte uurimises lepiti kokku Eesti-Vene ühiskomisjoni istungil eelmisel aastal,» rääkis keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus.
«Uurimist vajab Narva veehoidla Eesti poole kallaste iseloom, et selgitada välja, kas on selliseid kaldaalasid (õõtsikuid), kust võib irduda suuremaid või väiksemaid tükke (ujuvsaari), ja kui selliseid alasid on, esitada insenerlikud soovitused nende alade kindlustamiseks.»
Annus lisas, et Narva veehoidla Eesti poole kaldaid pole uuritud, kuid 2011. aastal alustas Vene pool oma kallaste ja veehoidla põhja uuringut samal eesmärgil.
«Küsimus muutus aktuaalseks mõni aasta tagasi, kui kahel aastal järjest tuli veehoidlast alla lasta mitu ujuvsaart, millest vähemalt üks tekitas tõsist majanduslikku kahju Narva-Jõesuu linnale,» rääkis Annus.
Välitööde aeg saab olema ilmselt 2013. aasta kevad-suvi ning tööde maksumus sõltub hinnapakkumistest.
Annus seletas, et ujuvsaared on ökosüsteemi häirimise ja mehaaniline reostuse näol keskkonna- ja veemajandusprobleem. Ujuvsaared kujutavad teatud mehaanilist ohtu vesiehitistele, nad võivad ummistada Narva hüdeoelektrijaama pealevoolu- ja teatud tingimustel Balti Elektrijaama jahutusveevõtukanalit.
«Ujuvsaartest vabanemiseks on seni kasutatud ainult üht viisi – nende allalaskmist läbi Narva veehoidla paisu, mille tagajärjel risustub Narva jõe alamjooks, kuiv sängiosa pestakse suure vooluhulgaga läbi, ja osa Soome lahte,» selgitas Annus.
Teatud tuulte korral võib risu reostada supelranna. Narva jõe alamjooksul võivad kahju saada jõesängi ulatuvad rajatised, kalapüünised, kahjustatud ja reostatud saavad silmu kude- ja toitumisalad.