/nginx/o/2012/03/21/1020010t1hcf72.jpg)
Keskkonnateabe Keskuse (KTK) ulukiseireosakonna töötajatel õnnetus märtsikuu esimesel poolel jälgimisseadmetega varustada 4 ilvest ja 4 metskitse.
Nelja ilvese ja metskitse tegemisi jälgitakse GPS-seadme abil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomad saavad seadmed kaela rakendusuuringute käigus, mis on olulised jälgimaks kiskjate ja nende saakloomade omavahelisi ökoloogilisi seoseid.
Telemeetriliste GPS-GSM saatjatega kaelustati neli täiskasvanud isast ilvest, neist kaks Soomaa Rahvuspargis, üks rahvuspargiga piirnevas Suure-Jaani jahipiirkonnas ja üks Järvamaal Päinurme jahipiirkonnas.
Üks kahest Soomaal kätte saadud ilvesest oli varem KTK poolt kaelustatud 28.12.2008, kuid saatja töö oli seoses aku tühjenemisega lakanud 7. juunil 2009. aastal. Seoses sama isendi taaspüügi ja tema edaspidise jälgimisega on võimalik aru saada ilvese territoriaalse ja toitumiskäitumise muutusest seoses metskitse, kui ilvese peamise saakliigi arvukuse kõikumisega.
Nimelt langes metskitse arvukus oluliselt ekstreemsete ilmastikuolude tõttu 2010. aasta kevadtalvel.
Ilveseid jälgitakse eesmärgiga saada teada tema koduterritooriumi suurus ja mõju saakliikidele erinevate saakloomade asustustiheduste tingimustes. KTK uurijate poolt on alates aastast 2008 kaelustatud ja jälgitud kokku 11 ilvest.
Käimasolev metskitse uurimisprojekt algas aastal 2008, kui kaelustati esimesed kolm isendit Tipu uurimisalal Soomaa Rahvuspargi läheduses. Järgneval kahel talvel ei olnud seoses eriliselt raskete ilmastikuoludega (mis märgatavalt suurendas metskitse looduslikku suremust) ajutiselt võimalik kaelustamise ja jälgimisega seotud töid jätkata. Uuringu isendite jälgimisega seotud töid jätkati alles möödunud talvel.
Kõik neli metskitse varustati saatjatega Lõõla jahipiirkonnas Järvamaal. Tänavu märtsis kaelustatud isenditest on kolm täiskasvanud emased (kitsed) ja üks täiskasvanud isane (sokk). Metskitsede jälgimise peamiseks eesmärgiks on välja selgitada nende elupaigavalik ja hooajaliste elupaigavahetuste ruumilised ja ajalised näitajad.
Käimasolevaid uuringud on pikaajalised ning neid viiakse läbi koostöös kohalike jahimeestega. Tänavuaastaste uuringute läbiviimist on toetanud Imavere, Lõõla, Päinurme, Suure-Jaani ja Tähtvere jahimehed. Uuringuid rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ning neid viiakse läbi koos Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga.