Imeline Harjumaa: ulukipelgur nõuab jahimehi appi

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsseapõrsas.
Metsseapõrsas. Foto: Heiko Kruusi / Linnaleht

Tallinna lähistel asuva Rae valla elanik on väga pahane, et Tallinna-lähedase elamurajooni ümbruskonnas võib kohata metsloomi ning nõuab jahimehi appi.


«Kas Rae/Jüri jahimehed oma tööd ka teevad? Iga teise põllu ääres on suured metsseakarjad, põdrad jalutavad mitmekesi külateedel vastu, kitsedest rääkimata! Mina kardan neid loomi ja ma arvan, et ühes Tallinna lähedases elamurajoonis ei peaks mingeid metsloomi olema! Palun tegelege sellega ja küttige nad ära!» seisab selle nädala teisipäeval Raekodaniku foorumisse tehtud postituses.

«Millal üldse mõni korralikum ajujaht siin toimunud on? Kus kandis seda täpsemalt tehtud on ja mis tulemustega? Miks kopraid üldse ei kütita? Ja rebaseid-kährikuid... Need ju puhta ohtlikud inimesele (kärntõbi jne)! Andke mulle mingi koht, kust on võimalik leida täpsemaid andmeid loomade arvukuse, kütitud loomade jne. kohta meie vallas! » nõuab nördinud elanik.

Metsloomade arvukus on vähenenud

Rae abivallavanem Tarmo Toometi kinnitusel pole vallas metsloomade arvukusega probleeme. Pigem ollakse hädas sellega, et metskitsi on viimasel ajal märgatavalt vähenenud. «Siiski ei tohi ära unustada, et inimene on asunud elama metsloomade elukeskkonda, mitte vastupidi,» rõhutas Toomet.

Kui loomad satuvad elamupiirkondadesse, siis abivallavanema sõnul tehakse esmalt piirkondliku jahiseltsi poolt kindalaks, kas loomad on haiged või mitte. Juhul, kui on tegemist on haige loomaga, üritatakse ta ohutult kõrvaldada. Tervete loomade puhul püütakse neid piikonnast eemale suunata. Ta lisas, et haiget looma nähes tuleks sellest teavitada vallavalitsust, et see saaks kontakteeruda piirkondliku jahiseltsiga.

Kurtja mure on saanud ka mitu vastust. Üks vastaja imestab, et inimesed kolivad metsloomade koju, nende traditsioonilistele käiguteedele ja kukuvad hädaldama, et küttige maha. «Püsi turvaliselt linnas, kuigi isegi linna satub põtru, rebastest rääkimata.»

Rae valla endise juhi Raivo Uukkivi aga kirjutab foorumis, et valla jahindusel pole häda midagi. «Kui siis see, et nii palju uusarendusi on rajatud piirkondadesse, mis veel 10 aasta eest olid populaarsed kohad jahiks.
Masendav on minu jaoks see, et on olemas inimesi, kes nõuavad kõikide loomade maha tapmist...»

Ka kinnitab ta, et loom ei tee inimesele kahju ja reeglina läheb inimese eest ära. ka olevat väär väide, et kitsi on palju ja nad jooksevad inimesi jalust maha,  sest viimased suure lumega talved on kitsede arvukust olulisel määral vähendanud.

Foorumis olevad vastused aga vihastasid kurtja välja. «Mina palusin andmeid, mitte lolle soovitusi! Rae jahimehed ei kütigi loomi - pole siin ühtegi jahti toimunud ega midagi. Kui keegi midagi teist tõendada suudab, oleksin väga õnnelik. Koduleht on ka maas ja eelnev info, mis seal põhiliselt seisis, oli kah aastatest 2001-2002... Eeldan, et sellest ajast saadik ei olegi jahimehed midagi eriti teinud ja sellepärast metssead siin ringi käivadki!!!
Eelmisel nädalal nägin õhtupimeduses NELJA metssiga korraga! Jah - NELI METSSIGA OLID TIHEASUSTUSEGA RAE VALLAS PÕLLU SERVAS SÖÖMAS!

Tulgu siia mõni kohalik jahimees ja rääkigu mulle viimastest jahtidest ja selgitagu ära, mis kuradi pärast neid loomi siin nii palju on. Siin on uued elamurajoonid ning see pole normaalne, et suurulukid siinkandis ringi trambivad!
Tänan tähelepanu eest ja loodan mõistvale suhtumisele (sellele, et mu murest saadakse aru ja loomad kütitakse maha).» ( Postituse kirjaviis on muutmata.)
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles