/nginx/o/2009/01/03/112369t1h2e3b.jpg)
Eestimaa Looduse Fond (ELF) asub uurima 8000 veel hindamata Eesti soo seisundit ja olukorda.
Fond uurib Eesti soode olukorda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna tähistatakse rahvusvahelist märgalade päeva, Eesti märgalade kasutamine on muutunud järjest intensiivsemaks.
Erinevatel eesmärkidel on hulgaliselt kraavitatud soid, kus on juba kaotanud nii loodus kui ka tulu lootnud inimene - turba juurdekasv on peatunud ja moodustuv kõdusoo on vaid täiendavaks koormaks süsinikubilansis, metsade juurdekasv pole oluliselt suurenenud, veerežiim ja sooliikide elupaigad on aga kahjustunud või hävinud.
Samas on Eestis veel hindamata umbes 8000 soo seisund - ei ole teada, kas ja kuivõrd nende kooslused ja liigid on looduskaitseliselt väärtuslikud. Teadmata on ka nende märgalade kohalikku elukeskkonda kujundavad omadused - märgala kui puhta vee reservuaar, marja- ja puhkeala, kohaliku veerežiimi hoidja ja kliima kujundaja.
ELF on alustamas projekti nende soode ja sookeste uurimiseks. Kõigi Eesti soode geobotaanilise inventeerimise järel on võimalik koostada põhjendatud soovitused iga märgala potentsiaalseks kasutamiseks ja/või kaitseks. Fondi eesmärgiks on leida optimaalne lahendus, jätkamaks märgalade väljakujunenud majanduslikku kasutamist ning säilitamaks soode mitmekesiseid väärtusi ka tulevikus.
Projekti tegevused hõlmavad ligi 8000 eri tüüpi soo väliinventuuri, mille eesmärgiks on saada täielik ülevaade nende kooslustest ja looduskaitselistest väärtustest; Eesti märgalade andmebaasi täiendamist, vahetades asjakohaseid andmeid keskkonnaministeeriumi Natura 2000 andmebaasiga ja EELISE andmebaasiga (keskkonnaregistriga); soovituste koostamist soode kaitseks ja kasutamiseks; projekti tulemuste kirjastamist - sealhulgas ülevaatekogumiku koostamist Eesti soode seisundist nii eesti kui inglise keeles ning soode väärtustele ja kaitsemeetmetele keskenduva rahvusvahelise konverentsi korraldamist.
Algav projekt põhineb 1997. aastal Maailmapanga ja Eesti valitsuse põllumajandusprojekti raames Norra valitsuse poolt rahastatud projekti «Eesti märgalade kaitse- ja majandamise strateegia» tulemustel ja kogemustel.
Projekti rahastatakse Norra finantsmehhanismi abil. Fondi põhipartner on
riiklik looduskaitsekeskus ning selle õigusjärglane ning kaasfinantseerija keskkonnainvesteeringute keskus.