Uuring: Eesti ei tegele piisavalt illegaalse puidu vastu võitlemisega

Palgid. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Maailma Looduse Fondi (WWF) poolt läbi viidud uuringu järgi tegutsevad Euroopa Liidu liikmesriigid võitluses illegaalse puiduga ebaefektiivselt. Eesti jäi riikide võrdluses pingerea tagumisse otsa.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) hinnangul on illegaalne puidukaubandus paljude arengumaade jaoks valulik probleem, mis mõjub laastavalt metsadele, seal elavatele liikidele ja inimeste heaolule. Saamaks teada, kuidas Euroopa riigid selle vastu on võidelnud, koostas WWF uuringu.

Uuring näitab, et liikmesriigid tegutsevad võitluses illegaalse puiduga ebaefektiivselt. Kõige madalamalt hinnati uuringus Eestit, Soomet, Hispaaniat ja Kreekat ning kõige kõrgemad hinnangud pälvisid Ühendkuningriigid, Holland ja Saksamaa. Ka viimaste puhul mööndi, et edusammud ei ole olnud märkimisväärsed.

Kui esimese koha pälvinud Ühendkuningriigid sai 12 punkti, siis Eesti vaid 2 punkti. Eesti madal hinne on tingitud passiivsusest ebaseadusliku puiduga võitlemiseks kanda võetud rahvusvaheliste kohustuste rakendamise analüüsimisel ja ministeeriumitevahelise koostöö puudumisest, vahendab ELF.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp ei osanud kehva punktisummat kommenteerida, kuna baromeetri koostamise metoodika ei ole teada. Küll aga kinnitas ta, et Eesti tegeleb ebaseadusliku puidu vastu võitlemisega aktiivselt.

«Oleme Eestis ebaseadusliku metsaraie vastu võitlemisel suutnud viimaste aastatega teha ära tõhusa töö,» rääkis Lamp, tuues näiteks, et kui 2000. aastal oli keskkonnainspektsiooni andmetel ebaseaduslikult raiutud puidu kogus 172 331 tihumeetrit, siis 2010. aastal ainult 136 tihumeetrit.

Aastal 2010 võeti vastu Euroopa Liidu puidumäärus, mille rakendussätted jõustuvad 2013. aasta märtsis. See määrus keelab illegaalse puidu ja selle toodete müügi Euroopa Liidu turul.

«Kõige olulisem tegevus saabki käesoleval aastal olema ELi puidumääruse rakendamine koostöös rahandusministeeriumi ning maksu-ja tolliametiga,» sõnas Lamp. «ELi puidumäärus on suunatud pigem väljastpoolt Euroopa Liitu tuleva puidu paremale kontrollimisele.»

Lamp peab illegaalse puiduraie vastu võitlemist väga oluliseks teemaks, sest kuigi Eestis on suudetud see viimastel aastatel väga hästi kontrolli alla saada, on maailmas palju piirkondi, kus asjad nii hästi ei ole.

«Selleks, et oleks võimalikult raske turule tulla ebaseaduslikult raiutud puiduga, tuleb teha koostööd erinevate riikide ja organisatsioonide vahel,» märkis ta. «Seetõttu on väga oluline ka ELi puidumääruse rakendamine, et oleks välistatud ebaseaduslikult raiutud puidu jõudmine Euroopa Liidu siseturule.»

Lamp lisas, et Eestis on juba praegu lubatud turustada ainult sellist puitu, mille raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkus on tõestatud.

«Meil reguleerib puidu turule toomist metsaseadus. Kui metsaomanik soovib puitu turule tuua, siis on ta seaduse kohaselt kohustatud oma metsa inventeerimisandmed riiklikkusse registrisse esitama ja taotlema metsa raieks luba keskkonnaametilt,» seletas Lamp.

Ta selgitas, et puidu turustamisel on vajalik raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendada. Need ja ka teised sätted Eesti seadusandluses tagavad tema väitel juba täna, et turustatav puit oleks legaalne.

Eestis on 2013. aasta märtsist rakenduva määruse alusel pädevaks asutuseks, kes kontrollib siseriiklikult raiutava puidu päritolu, keskkonnainspektsioon. Importpuidu puhul saab kontrollimine olema maksu- ja tolliameti pädevuses.

ELi puidumäärus

2013. aasta märtsist peab olema rakendatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 995/2010, 20. oktoober 2010 (edaspidi EL puidumäärus), millega püütakse sulgeda Euroopa Liidu siseturg ebaseaduslikult üles töötatud puidu ja sellest valmistatud toodete jaoks, keelates selliste toodete turulelaskmise ning kehtestades puidu ja puittoodete turulelaskmist reguleerivad eeskirjad.

Määrusega nähakse ette terviklähenemine ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse probleemide lahendamisele, täiendades ja tugevdades seeläbi kehtivat raamistikku.

Eesti on osalenud nii nimetatud EL puidumääruse kui ka selle rakendamisjuhiste väljatöötamise protsessis. Kuna juhiste väljatöötamine on veel pooleli, siis ei ole veel lõplikult selge, kas ja mil määral peab riik sellest tulenevalt siseriiklikke õigusakte muutma.

Allikas: keskkonnaministeerium